Mis on deepfake'id?
Deepfake'id on tehisintellekti, eelkõige masinõppe ja närvivõrkude abil loodud või muudetud videod. See tehnoloogia võimaldab luua väga realistlikke, kuid täielikult võltse videoid. Sügavõppe (deep learning) ning nn vastandlike generatiivsete võrkude (GAN) abil saab muuta nägusid, huulte liikumist ja muid tunnuseid, et panna ühe inimese näoilmed ja hääl teise inimese kehale.
Kas deepfake on ebaseaduslik?
Deepfake'i seaduslikkus sõltub sellest, kuidas seda kasutatakse. Tehnoloogia ise pole ebaseaduslik, kuid selle kuritarvitamine, näiteks petuskeemides, valeinfo levitamisel või kättemaksupornos, võib olla karistatav. Näiteks Californias ja Virginias on kehtestatud seadused, mis keelavad deepfake'ide kasutamise teatud pahatahtlikel eesmärkidel valimiste, pornograafia või valeinfo korral.
Miks on deepfake keelatud?
Deepfake'id on mitmel platvormil keelatud või piiratud valeinfo, võltsuudiste ja nendega seotud ohtude tõttu. Kuritarvitatuna võivad need levitada valeinfot, teeselda päris inimesi või olla abiks petuskeemides. Näiteks on loodud deepfake-videoid Mark Zuckerbergi, Donald Trumpi ja Barack Obamaga, mis on inimesi eksitanud ja näidanud, kui ohtlik võib see tehnoloogia olla tegelikkuse moonutamisel.
Kas deepfake'i saab tasuta kasutada?
Jah, mitmel platvormil ja äpis saab deepfake-tehnoloogiat tasuta proovida. Tasuta versioonidel on aga piiratud funktsioonid ja kvaliteet. Oluline on hoiduda väärkasutusest ja järgida eetilisi põhimõtteid.
Kuidas deepfake'i tehakse?
Deepfake'id kasutavad masinõpet, eriti GAN-e (vastanduvad generatiivsed võrgud). Protsessis kasutatakse enkoodrit, mis tihendab pilti, ja dekoodrit, mis taastab selle uue pildina. Kahe andmestikuga (nt kahe inimese fotod) õpib enkooder nende piltide esitusviise, ühine dekooder aga taastab info. Nii saab vahetada tunnuseid ja luua hübriidpilte.
Millised on deepfake'i ohud?
Deepfake'id võivad tuua kaasa mitmeid riske:
- Valeinfo ja võltsuudised: Eksitavat sisu saab levitada sotsiaalmeedias, mõjutades avalikku arvamust.
- Petuskeemid: Kurjategijad saavad luua väga usutavaid võltse videoid pettusteks.
- Kättemaksuporno: Kuritarvitajad võivad kleepida kellegi näo sobimatule sisule.
- Poliitiline manipulatsioon: Saab fabritseerida toetusavaldusi või väljaütlemisi.
- Meedia vääresitus: Näiteks Tom Cruise’i või teiste tuntud inimeste võltsimine loob segadust ja võib tekitada kahju.
Mis vahe on deepfake'il ja Photoshopi pildil?
Kuigi fotosid saab muuta tööriistadega nagu Photoshop, keskenduvad deepfake’id eelkõige videote manipuleerimisele. Uue tehnoloogia arenguga luuakse aga üha rohkem ka staatilisi deepfake-pilte.
Deepfake'i peamised kasutusviisid
Generatiivse tehisaru toel on deepfake'idest saanud tööriist eri valdkondades, nii positiivses kui ka vastuolulises võtmes. Peamised kasutusviisid on:
- Meelelahutus: Deepfake’i kasutatakse filmides, virtuaalreaalsuses ja videomängudes, et luua elutruid tegelasi ja stseene.
- Ajakirjandus ja haridus: Õppetööks ja uuriva ajakirjanduse jaoks saab luua elulisi stseene, kuid eetikaküsimused on väga olulised.
- Töötajate koolitus: Päriseluliste olukordade simuleerimine on deepfake’idega tõhusam ja soodsam.
- Kõnesüntees: Deepfake võimaldab imiteerida hääli, nt audioraamatutes, taskuhäälingutes või virtuaalsetes abilistes.
- Deepfake teenusena: Erinevad platvormid pakuvad tööriistu, nt personaalsed videod (tavaliselt veemärgiga, mis näitab, et sisu on sünteesitud).
Deepfake'id uudistes
Deepfake'e on kasutatud vaieldavalt võltsvideo- ja pildisisu loomiseks, mis tekitab tõsiseid eetilisi ja juriidilisi küsimusi. Neid rakendatakse valeinfo levitamiseks, petuskeemides ja eraelulisteks rünnakuteks. 2021. aastal levis laialdaselt ühe Ameerika poliitiku Venemaa-teemaline deepfake, mis tekitas poliitilist pinget ja jõudis CNN-i, The Guardiani ja The Washington Posti uudistesse. Need väljaanded analüüsivad sageli deepfake'ide mõju ja kasutust ühiskonnas ning nende rolli poliitikas.
Deepfake-sisu saab tõesti luua eri platvormidel. Kõrge kvaliteediga deepfake nõuab tavaliselt võimsat arvutit Windowsi või Maci operatsioonisüsteemiga, kuid lihtsamaid saab teha ka Android-seadmes. Olemas on eri tarkvara, millel on sageli veemärgid, mis aitavad sisu deepfake’ina ära tunda.
Arvestades selle mõju, on tähtis, et meediakanalid nagu CNN, The Guardian ja The Washington Post hariksid inimesi vastutustundliku kasutamise ja potentsiaalsete riskide osas, eriti kui deepfake’e kasutatakse valevideote või -piltide loomiseks.
Kokkuvõttes peitub deepfake’ides suur potentsiaal, kuid ka märkimisväärsed riskid. Seetõttu tuleb seda tehnoloogiat kasutada kaalutletult ja eetikast lähtudes.
8 populaarset deepfake-tarkvara ja äppi:
- DeepFaceLab: Levinud deepfake-video loomise tööriist, eriti populaarne Redditi kasutajate seas.
- FaceSwap: Avatud lähtekoodiga tööriist deepfake’ide loomiseks.
- ZAO: Hiina äpp, mis sai kiiresti tuntuks oma veenvate deepfake-võimaluste poolest.
- DeepArt: Muudab pildi kuulsate kunstiteoste stiilis, kasutades süvaõpet.
- DeepDream: Google'i projekt, mis loob närvivõrkude abil unenäolisi pilte.
- ThisPersonDoesNotExist: Loob GAN-idega elutruid mitteeksisteerivate inimeste pilte.
- Deepware Scanner: Deepfake-de tuvastamise tööriist, mis otsib manipuleeritud sisu.
- DeepTrace: Küberturbe ettevõte, mis pakub tööriistu kahjulike deepfake’ide tuvastamiseks.
Deepfake'id pakuvad nii uusi võimalusi kui ka tõsiseid ohte. Tuvastustehnoloogia areneb Microsofti ja MIT-i eestvedamisel — võitlus valeinfo vastu jätkub.
