Düspraksia mõjutab lisaks liikumisele kogu elu. Kuigi seda häiret pole veel täielikult mõistetud, on oluline rõhutada, et olemas on mitmeid tõhusaid ravimeetodeid ja abivahendeid, mis võivad aidata.
Siit saad rohkem teada düspraksia tunnuste ja sümptomite, võimalike raviplaanide ning toimivate abivahendite kohta.
Mis on düspraksia?
Düspraksia ehk arenguline koordinatsioonihäire (DCD) on neuroloogiline seisund, mis mõjutab motoorikat ja liikumist nii lastel kui ka täiskasvanutel.
Düspraksia tunnused ilmnevad sageli varases lapsepõlves, kuid neid märgatakse tihti alles koolieas või hiljem. Düspraksia ei ole seotud inimese intelligentsiga ja võib esineda kõigil, sõltumata vaimsest võimekusest.
See häire mõjutab peamiselt peenmotoorikat ja üldist liigutusoskust. Düspraktilistel inimestel on keeruline liigutusi koordineerida ning õpitud motoorseid oskusi uutes olukordades rakendada. Need raskused võivad tuua kaasa madala enesehinnangu ja piiratud sotsiaalsed oskused.
Düspraksia tüüpilised sümptomid on:
- Motoorsete oskuste arengu hilistumine varases lapsepõlves (istumine, roomamine, seismine jm)
- Raskused kõndimisel, jooksmisel, hüppamisel, kingapaelte sidumisel ja muude arenguetappide saavutamisel
- Füüsilisi oskusi tuleb õpetada, need ei ole loomupärased
- Raskused ruumitaju ja -suhete mõistmisel
- Ebatavaline või aeglane liikumine, kohmakus
- Töövahendite käsitsemise raskused
- Probleemid motoorsete tegevuskavadega
Mis põhjustab düspraksia? Häire tekib siis, kui aju ei edasta kehale liikumisega seotud käske korralikult, sest motoorsed neuronid pole piisavalt välja arenenud. Teadlased uurivad endiselt selle põhjuseid.
Arvatakse, et enneaegne sünd ja madal sünnikaal suurendavad düspraksia riski. Samuti võivad pärilikud liikumisraskused perekonnas olla olulised riskitegurid.
Düspraksia ravi ja abivahendid
Kuigi düspraksiale puudub lõplik ravi, aitavad erinevad meetodid ja abivahendid motoorikat arendada ning uute oskuste omandamist lihtsustada.
Teraapia
Tegevusteraapia aitab parandada ja säilitada inimese füüsilisi ning vaimseid võimeid, kasutades erinevaid võtteid ja harjutusi.
Tegevusterapeut kaardistab inimese igapäevased probleemid ning aitab nendega toime tulla.
Tegevusterapeudil on oluline roll düspraksia ja muude õpiraskuste, sh düsleksia ning tähelepanu- ja hüperaktiivsushäire (ADHD) diagnoosimisel ja ravimisel. Samuti on tegevusteraapia abiks insuldijärgsel taastumisel.
Teraapia käigus aitavad tegevusterapeudid mõista, mis takistab teatud tegevuste õnnestumist. Koostöös vanemate, lastearstide ja õpetajatega koostatakse tegevuskavad oskuste arendamiseks.
Tegevusterapeut toetab düspraksiaga inimeste heaolu igal eluetapil.
Kõneravi
Üks düspraksia alaliik on kõnedüspraksia ehk verbaalne düspraksia või kõneapraksia.
Kõneapraksia korral on keeruline sõnu õigesti ja järjepidevalt hääldada. See ei ole seotud kõnelihaste vigastusega.
Kõnedüspraksia jaguneb kaheks: omandatud ja arenguline ehk lapseea kõneapraksia. Kõneravi võib aidata mõlema puhul.
Kõneravi aitab kõneprobleemide korral ja toetab väljendusoskuse arengut. Harjutuste hulka kuuluvad probleemilahendus, hingamisharjutused ning korralduslikud tegevused.
Käitumisanalüüs
Käitumisanalüüs uurib teaduslikult inimkäitumist – miks inimesed nii käituvad ja kuidas keerulisi käitumisi muuta või ennetada.
Käitumisanalüütikud aitavad düspraksiaga inimestel parandada sotsiaalseid ja suhtlusoskusi ning iseseisvust, kasutades positiivseid motiveerimisstrateegiaid, mis lähtuvad inimese vajadustest.
Käitumisanalüüs võib olla kasulik nii väikestele lastele kui ka kooliealistele ja täiskasvanutele.
Enesehoole
Professionaalne abi on oluline, kuid ka enese eest hoolitsemine ei tohi jääda tagaplaanile. Düspraksiaga inimesed peavad oskuste arendamiseks end teadlikult hoidma ja toetama.
Näiteks regulaarne liikumine parandab koordinatsiooni, vähendab väsimust ja aitab hoida kehakaalu. Oluline on häiresse suhtuda võimalikult positiivselt ning vajadusel saada psühholoogilist tuge.
Korraldusoskuste puudujäägi korral võib abiks olla kalendri või märkmepaberite kasutamine meeldetuletuste tegemiseks.
Füsioteraapia
Füsioteraapia võib düspraksiaga inimest väga palju aidata. See keskendub lihaste tugevdamisele harjutuste kaudu. Füsioterapeut kohandab harjutused alati vastavalt inimese vajadustele ja seisundile.
Lihasfunktsiooni parandamine arendab motoorikat, rühti, tasakaalu ja silma-käe koordinatsiooni.
Tekst kõneks tarkvara
Kuigi düspraksia ei ole otseselt seotud lugemisega, võib puudulik peenmotoorika raskendada eri lugemistegevusi. Näiteks võivad düspraksiaga inimestel olla raskused lehtede keeramise, sõnade või piltide näitamise või raamatu käes hoidmisega.
Õnneks saavad lapsed ja täiskasvanud düspraksiaga nautida kirjutatud sisu ka ilma ise lugemata tänu tekst kõneks tarkvarale. Programm loeb teksti ette loomuliku kõnega.
Speechify – TTS tööriist lugemiseks
Üks populaarsemaid tekst kõneks (TTS) programme on Speechify. Uusim tehisaru-tehnoloogia võimaldab Speechify'l muuta peaaegu iga teksti kõneks silmapilkselt.
Kasutaja saab seadeid ise kohandada – valida kiiruse, hääle ja isegi aktsendi. Speechify on saadaval brauserilaiendina, iseseisva töölaua- ja telefoniäpina ning seda saab kasutada pea kõikjal.
Speechify aitab arendada sõnatundmist, õppida aktsente, parandada tähelepanu ja keskendumisvõimet ning märgata vigu. Lisaks võimaldab see mitut tegevust teha korraga. Näiteks lapsed saavad harjutada ja samal ajal kuulata oma lemmikraamatut.
Speechify sobib tserebraalparalüüsi, autismispektri häire, düsleksia ja muude erivajadustega inimestele. Loomulikult võib seda kasutada igaüks, kes eelistab lugemise asemel sisu kuulata.
Tarkvara pakub tasuta ja tasulist paketti. Proovi seda tasuta ja vaata, kas see vastab su vajadustele.
KKK
Millised on düspraksia tüübid?
Paljud eksperdid jagavad düspraksia tüüpideks selle järgi, mis valdkondi inimese elus see enim mõjutab. Levinumad on verbaalne, konstruktsiooniline, ideeline ja ideomotoorne düspraksia.
Kas düspraksia süveneb vanusega?
Düspraksia ei süvene vananedes nagu mõned haigused. Küll aga mõjutab see inimesi elu jooksul erinevalt, mis võib jätta mulje süvenemisest, kuigi tegelikult see nii ei ole.
