Pole saladus, et elame ajastul, kus aeg on üks väärtuslikumaid varasid. Otsime pidevalt uusi oskusi selle säästmiseks, et rohkem ära teha. Sama kehtib lugemise kohta, olgu see õppimine, tööalased dokumendid või e-kirjade info meeldejätmine.
Põhiteabe kiireks omandamiseks eelistavad paljud inimesed kiirlugemist. Mõne sekundi või minutiga saavad kiirlugemishuvilised ülevaate pikkadest tekstidest ja võtavad omaks põhitõed. Kui soovid paremaid lugemisharjumusi ja suuremat lugemiskiirust, jagame nõuandeid, kuidas oma oskusi lihvida.
Kiirlugemise põhitõed
Kiirlugemine on tehnika, mis võimaldab teksti kiiresti läbi töötada. See oskus annab võimaluse lugeda raamatuid, dokumente ja e-kirju kordades kiiremini kui põhjalikult süvenedes. Levinud eksiarvamusena ei tähenda kiirlugemine aga subvokaliseerimist, pidevat tagasi hüppamist ega üksnes perifeerse nägemise kasutamist, et saavutada võimalikult kõrge sõnade arvu minutis (WPM).
Tegelikult pole alati huvitav igat sõna läbi närida. Ometi peame seda eri põhjustel tegema. Kui aga motivatsioon puudub, loeme sageli pealiskaudselt. Just siin tulebki kiirlugemine appi – igavast sisust saab kiiresti üle, kuid vajalik info jääb siiski külge.
Kuidas parandada keskendumist
Olenemata sellest, kas loed, kuulad või vaatad midagi, on oluline keskenduda, et teavet päriselt talletada. See tähendab, et pead olema materjaliga kohal ja seda samal ajal läbi töötlema. Paraku pole see alati lihtne, kuid harjutades on võimalik keskendumist oluliselt parandada.
Fookust ja keskendumist saab parandada lihtsate nippidega: eemalda segajad nagu kõvalugemine, vähenda mitut asja korraga tegemist ja – mis peamine – maga rohkem. Nii paranevad märgatavalt lugemise, kuulamise ja vaatamise tulemused. Aga millised on kiirlugemise enda võtted? Uurime edasi.
Nipid lugemiskiiruse tõstmiseks
Peaaegu kõik kiirlugemiskursused õpetavad järgmisi nippe:
- Leia märksõnad: märksõnad (nimisõnad, omadussõnad) annavad kiire ülevaate tekstist. Jookse tekst silmadega läbi, otsides võtmekohti, mitte iga üksikut sõna. Nii tabad põhisisu kiiremini.
- Jäta vahele: enamikes lõikudes on kõige olulisemad kaks lauset – esimene ja viimane. Lugedes vaid need, saad põhipunktid kätte ilma tervet lõiku läbi närimata. Nii säästad aega ja energiat. Ära tee sellest siiski püsiharjumust.
- Teisenda sisuloetavaks: teksti seostamine isiklike kogemustega aitab loetut paremini talletada. Näiteks kriminalistikat õppides mõtle mõnele tuntud telesarjale – nii jääb õpitu paremini meelde.
- Kuula teksti: sõnade ise jälgimise asemel kasuta tekst kõneks äppi. See muudab kirjaliku sisu heliks, toetab arusaamist ja võimaldab teha mitu asja korraga. Sobib eriti neile, kellel on raske paigal püsida ja keskenduda.
Kasuta Speechifyd teksti kuulamiseks
Tekst kõneks rakendused ei tee seda paremini kui Speechify. See on maailma parim abivahend teksti kõneks muutmiseks. Lahendus põhineb optilisel märgituvastusel, masinõppel ja tehisintellektil. Tänu neile saavad aeglasemad lugejad muuta iga digitaalse teksti loomulikult kõlavaks audioks.
Nii jõuab sisu sinuni kiiremini kui üksnes lugedes. Ideaalne düsleksikutele, ATH-ga inimestele ja kõigile, kes tahavad aega kokku hoida. Lisaks saab reguleerida lugemiskiirust – nii on täiuslik kiirlugemisvahend just Speechify.
Kiirlugemise eelised
Kiirlugemise suurimad plussid on lugemisaja lühenemine ja sisu parem mõistmine. Kiirlugemine tähendab teksti kiiret läbilugemist, säästes aega muude tegevuste jaoks või tõstes igapäevast efektiivsust.
Teisalt on teksti mõistmine sama oluline kui aja kokkuhoid, kui mitte olulisemgi. Ka kiirlugedes on võimalik tekstist aru saada – märksõnu otsides ja audiot kuulates jõuab igast kirjutisest kohale selle põhituum.
KKK
Mis on kiirlugemine?
Kiirlugemine on tehnika, mis võimaldab teksti tavapärasest kiiremini läbi töötada. Selle oskusega saad mõttest aru ilma, et peaksid iga rida algusest lõpuni põhjalikult lugema.
Millised on kiirlugemistehnikad?
Põhilised kiirlugemistehnikad on märksõnade otsimine, lõikude vahelejätmine, teksti seostamine ja märkmete tegemine.
Märksõnade otsimine tähendab silmaga üle lehekülje liikudes oluliste sõnade (nimisõnad, omadussõnad) esiletoomist – need annavad kiire ülevaate sisu põhiteemadest. Nagu sisukorra sirvimine.
Lõikude vahelejätmine ehk loe vaid esimene ja viimane lause – kui esimene on tuttav, pole ülejäänu lugemine enam hädavajalik, vajaliku info saad kätte viimasest lausest.
Teksti seostamine tähendab juba loetud materjali ühendamist isiklike kogemustega – näiteks kui õpid kriminalistikat, mõtle telesarjadele, et info paremini meelde jääks.
Märkmete tegemine on lihtne abivahend meeldejätmiseks – tee pärast lugemist lühikesed ülestähendused, millele hiljem pilku heites tuled kogu infole kiiresti jälile.
