Kui sattusid sellele artiklile, oled tõenäoliselt lapsevanem või hooldaja, kelle lapsel on hiljuti diagnoositud düsleksia või sa kahtlustad seda.
Lapse lugema õpetamine võib tunduda hirmutav, eriti kui lapsel on raskusi tavapäraste õppemeetoditega. Aga ära muretse – ka meie asutajale ja tegevjuhile Cliff Weitzmanile diagnoositi düsleksia 9-aastaselt ning ta lõi Speechify rakenduse just selleks, et aidata lapsi, kellel on lugemisega raskusi – me teame düsleksiast päris palju!
Mis on düsleksia?
Düsleksiat esineb umbes 15% lastest ning Oxfordi sõnastiku järgi tähendab see “raskust lugeda või tõlgendada sõnu, tähti ja muid sümboleid, mis ei mõjuta üldist intelligentsust”.
Meie Speechifys eelistame nimetada düsleksiat õppimisviisi eripäraks. Usume, et kuigi düslektikutel on traditsiooniliste õpimeetoditega raskem, pole see puue, vaid erinevus. Düsleksiaga inimesed on sama võimekad kui teised, sageli isegi nutikamad, kuid vajavad õiget õppetehnikat, et edukalt areneda.
Düsleksia on õppimisviisi eripära, mis mõjutab keele töötlemist nii lastel kui täiskasvanutel. Tavaliselt on düsleksiaga raskusi dekodeerimisega — kuidas häälikud seostuvad tähtede ja sõnadega. Sellepärast võib lugemine ja arusaamine võtta rohkem aega. Kuigi düsleksia avastatakse sageli lapsepõlves, võib see jääda aastateks märkamata ja mõnel täiskasvanul ei diagnoositagi seda kunagi.
Kuigi düsleksiat peetakse sageli lugemisraskuseks, võib see avalduda igal inimesel erinevalt. Näiteks võib see põhjustada raskusi ka kirjutamisel, õigekirjas või sõnade hääldamisel.
Düsleksia sümptomid lastel
Mõnikord on düsleksia märke näha juba 1–2-aastaselt, kui laps hakkab kõnelema. Alla 5-aastaste puhul võib düsleksiat kahtlustada näiteks järgmiste keeleliste viivituste korral:
- Kõne hilinemine;
- Raskused sõnade moodustamisel ja valesti hääldamine;
- Häälikute ümberpööramine;
- Varajane kogelemine;
- Probleemid tähtede, häälte ja sõnade meeldejätmisega;
- Raskused riimide loomisel.
Kõigil lastel, kelle keele areng on aeglasem, ei pruugi olla düsleksiat ning mõni düslektik ei kogegi kõneprobleeme. Tavaliselt muutuvad sümptomid märgatavaks siis, kui laps õpib lugema, umbes 5–6-aastaselt. Selles vanuses võivad ilmneda näiteks järgmised tunnused:
- Lugemine alla eeldatava taseme;
- Väikeste sõnade (nt at, am, to) vahelejätmine või valesti lugemine;
- Ei taha ise lugeda, eelistab, et talle ette loetakse;
- Raskused info töötlemisel;
- Käekirja raskused (düsograafia);
- Õigekirja raskused, tihti fonetilised;
- Häbelik kõne, õige sõna leidmise raskus;
- Raske sõnu hääldada;
- Ei taha kooli minna;
Kui märkad neid sümptomeid korduvalt või kooliõpetaja juhib sellele tähelepanu, soovitame last testida.
Düsleksia diagnoos ja ametlik eripedagoogi hinnang on lapsele väga oluline, sest see näitab, millist tuge laps koolis ja eksamitel vajab — nt sülearvuti kasutamine või lisaaeg. Tasub teada, et düsleksia on geneetiline ning võib põlvkonna vahele jätta. Kui sinul või su vanemal on düsleksia, võib see olla ka su lapsel.
Oluline on mõista, et paljude nende sümptomite taga on probleem foneemilise ja fonoloogilise teadlikkusega.
Mis on fonoloogiline teadlikkus?
Fonoloogiline teadlikkus tähendab võimet kuulda ja töödelda kõlaühikuid räägitavas keeles. Selle oskusega laps oskab luua riime (nt kass, tass, mass), plaksutada sõna silpide arvu (nt Spee-chi-fy), leida foneeme (väikseim heliliselt eristav osa sõnas) ning ühendada algus- ja lõpphääliku (nt kui paneme kokku s ja at, saame sõna sat).
Mis on foneemiteadlikkus?
Foneemiteadlikkus on oskus kuulda ja töödelda keele väikseimat kõlaühikut ehk foneemi. Näiteks laps, kellel see oskus on hästi arenenud, suudab sõnas kass kuulda ja eristada häälikuid /k/, /a/, /s/ või sõnas kick /k/, /i/, /ck/.
Erinevus seisneb selles, et fonoloogiline teadlikkus haarab kõiki kõlaühikuid (nt silbid, onset, rime, foneemid), foneemiteadlikkus keskendub väikseimale üksusele – foneemile. Mõlemad oskused on väga tähtsad, et laps õpiks lugema ning õigesti kirjutama.
Enne kui vaatame harjutusi, mis aitavad su lapsel arendada foneemiteadlikkust ja lugemisosavust, toome mõned üldised soovitused lugema õpetamise kohta.
Üldised soovitused düsleksiaga lapse lugema õpetamiseks
Õpi individuaalselt – Düleksia väljendub erinevalt, mõnel võib see olla kerge, teisel raske. Seega leia oma lapsele sobiv lugemisviis ja kohanda õpe tema vajadustele.
Kasuta parema ajupoolkera võtteid – Enamikul düslektikutel on tugev parem ajupoolkera, mis tegeleb emotsioonide, loovuse ja intuitiivsusega. Seepärast on abiks värvilised visuaalid, arutelud ning loovad tegevused lugema õpetamisel.
Rakenda mitme meelega õppimist – Düsleksiaga last lugema õpetades kasuta võimalikult palju erinevaid meeli. Kuulmis-, nägemis- ja liikumismeele ühendamine aitab õppimist toetada.
Ole õpetamisel konkreetne – Selgita asju otse ja arusaadavalt. Oluline on, et nii õpetaja kui õpilane mõistaksid, kuidas ja miks lugemist õpitakse.
Nüüd, kui põhitõed on selged, läheme tagasi foneemi- ja fonoloogilise teadlikkuse juurde.
Kuidas arendada lastes foneemiteadlikkust?
Düsleksiaga lastel on tihti puudu foneemi- ja fonoloogilisest teadlikkusest, mis teeb sõnade lugemise raskeks. Siin on mõned harjutused, mis aitavad neid oskusi arendada:
Tee kaashäälik-täishäälik-kaashäälik (CVC) sõnu – Düsleksiaga last aitavad visuaalsed abivahendid. Loo lapsega tähestikukaardid ja aseta kaashäälikud ning täishäälikud eraldi ridadesse. Alusta kuue tähega (nt k, s, p, o, a, t). Lisa pildid, mis tähistavad CVC-sõnu, nt kass, pot, sat. Laps otsib esimese tähe, siis teise jne. Julgusta last ütlema sõna valjusti ja seda sõrmega laual kujutama.
Loe riimis muinasjutte – Tähe-hääliku seoste leidmine on düslektikutele raske, kuid värvikate pildiraamatute riimid (nt "Jack and Jill" või "Humpty Dumpty") ergutavad fonoloogilist teadlikkust. Lase lapsel mõelda uusi riime ja tee nähtavale koht sõnade kogumiseks.
Tee silbimängu – Düsleksiaga lapsel on keeruline ära tunda sõna sees olevaid häälikuid, mis teeb sõnade õppimise raskeks. Kasuta pildikaarte ning lase lapsel sõna valjusti öelda ja plaksutada silpide arvu – see arendab tema foneemitaju ja lugemisoskust.
Nägemissõnade õpetamine düsleksiaga lastele
Nägemissõnade (mida ei saa kõla järgi lugeda) õppimine on düsleksiaga lastele keeruline. Sageli ei saa neid häälikute põhjal lahti võtta. Kui su laps oskab helilisi sõnu lugeda, võivad nägemissõnad tunduda uued ja hirmutavad. Aga ära muretse, aitame harjutustega.
Kasuta fotomälu – Paljud düslektikud mõtlevad pigem piltides kui sõnades. Seda saab ära kasutada, lastes lapsel kujutada sõna vaimusilmas, vaadata, katta, kirja panna – ja hiljem kontrollida.
Sõna ja pildi ühendamine – Uuringud näitavad, et düsleksiaga lapsed mäletavad pilte hästi. Kui laps kirjutab nägemissõna kaardile ja joonistab selle tähenduse kõrvale, on neid sõnu lihtsam meelde jätta.
Loo mnemoonikaid – Mnemoonikad aitavad midagi meelde jätta ning võivad olla laulu, riimi, akronüümi või fraasi kujul. Lase lapsel mõelda sõnadega riim või laul, mis jääb hästi meelde, nii saab ta õpitut loovalt kasutada.
Nendest tehnikatest alustamine on hea viis lapse lugemisoskuse arendamiseks. Tõeliseks abimeheks on aga meie tasuta rakendus Speechify.
Kuidas Speechify aitab düsleksiaga lastel lugeda
Speechify loodi selleks, et ületada lugemisraskusi, mida düsleksia kaasa toob.
Meie asutajal ja tegevjuhil Cliffil tuvastati düsleksia 3. klassis. Tema jaoks võttis ühe lause lugemine sama palju jõudu kui kellelgi teisel suure jagamistehte lahendamine. Cliff väga tahtis lugeda, kuid jäi iga kord raamatut lugedes magama.
Siis avastas ta audioraamatud ja nende jõu.
Kuid mitte kõik raamatud pole heliversioonis. Seetõttu töötas Cliff Brownis 4 aastat TTS-süsteemi kallal, millest kasvas välja Speechify! Tänu Cliffi lahendusele on Speechify aidanud sadadel tuhandetel inimestel koolis ja igapäevaelus paremini toime tulla.
Speechify eripära on see, et see ühendab multisensoorse õppimise — tekst loetakse valjusti ette ja iga sõna tõstetakse samal ajal ekraanil esile. See visuaali ja heli koosmõju võimaldab lapsel kuulda sõna kõla ja näha seda ekraanil. See aitab nii foneemide kui nägemissõnade puhul, kuna laps seostab heli ja kirjakujutist. Samuti saab lugemiskiirust aeglustada, et laps kuuleks kõiki sõna osi.
Speechifyt saab hõlpsasti siduda eelmainitud harjutustega. Näiteks saad pildistada oma CVC- või silbisõnu ja lasta Speechifyl need valjusti ette lugeda. Samuti saab alla laadida PDF-raamatu riimikogumikust ning lasta rakendusel see lapsele ette lugeda, kui oled ise hõivatud. Laps saab ka ise märkida sõnad, millest ta aru ei saa, ning hiljem küsida.
Aja jooksul areneb lapsel tugev kuulamisoskus ja ta suudab raamatuid kuulata kiiremini, kui jõuaks neid ise lugeda – seda tänu meie automaatsele kiirendustööriistale.
Kui lapsel on lugemisega raske, tasub teda julgustada: koos Speechifyga saab tal kindlasti paremaks minna. Lugemisärevus võib panna last kartma koolis ettelugemist ja tunde, aga kõrvadega lugemine aitab neist hirmudest kiiresti üle.
Mida rohkem laps hakkab raamatute kuulamist nautima, seda rohkem tahab ta veel lugeda, avastada uusi teadmisi ja lõpuks lugemisse päriselt armuda.
