Paljud inimesed armastavad audioraamatuid. Nende jaoks on see mugav viis raamatut kuulata näiteks autosõidul või siis, kui paberkandjal lugemine on keeruline.
Teisalt on neidki, kes audioraamatuid tõesti ei salli. Ja see on täiesti normaalne — selleks on mitu põhjust. Tahad teada, miks? Loe edasi, miks mõned inimesed audioraamatuid kuidagi taluda ei suuda.
Põhjused, miks audioraamatud närvidele käivad
1. Audioraamatule on raske keskenduda
Üks levinumaid muresid: audioraamatule on raske keskenduda. Olgu tegu ilukirjanduse või sõbra lemmikraamatuga, infot töödeldakse ikkagi erinevalt. Mõned on kuulmis-, teised pigem nägemismälu peal. Kui sa pole „kuulaja-tüüp“, võib jutustajale keskendumine olla paras pingutus. Sellisel juhul sobib sulle tõenäoliselt paremini päris raamat või e-luger.
2. Audioraamatu kuulamine tundub nagu sohitegu
Mõni tunneb, et audioraamatu kuulamine on justkui sohiga lugemine. Paberraamatut on eriline käes hoida, sõnu lehelt jälgida ja loo sisse kaduda. Nende jaoks pole sama asi kuulata Audible'i audioraamatut või midagi mujalt. Kui tunned, et ka podcastidest raamatutest kuulmine on „liiga lihtne“, pole sa üksi. Sarnased inimesed eelistavad enamasti ikka tavaraamatuid või e-lugerit.
3. Audioraamatud on liiga kallid
Audioraamatud võivad minna üsna kalliks. Sageli isegi kallimaks kui paberraamat, sest kinni tuleb maksta ka ettelugeja töö. Mõnikord kasutatakse veel mitut häälnäitlejat, eriti ulmeraamatute puhul. Kui tahad raha kokku hoida, tasub pigem paberraamatu poole vaadata.
4. Kuulates jääd kergesti magama
Mõni raamatufänn kuulab audioraamatuid hea meelega, aga teised jäävad juba mõne minuti pärast magama. Nagu koolis — ühed suutsid õpetajat kuulata, teised vajusid juba tunni alguses unne. Pole midagi halba, kui audioraamat sind uinutab. Võib-olla sobib sulle lihtsalt paremini päris raamat.
5. Tsitaate on raske talletada
See tunne, kui raamat läheb päriselt südamesse. Aga audioraamatust ei saa lemmikkohti sama lihtsalt välja noppida ega salvestada. Helist neid ju „välja ei tõsta“. Kirjutajatele, blogijatele ja õpetajatele on see suur miinus. Kuigi saad tagasi kerida, pole see ikkagi sama mis tekstist lõikude märkimine. Kui armastad tsitaate koguda, tasub osta paberraamat.
6. Jutustajad kõlavad roboti moodi
Veel üks põhjus audioraamatuid mitte armastada — jutustajad kõlavad tihti nagu robotid. Hea diktsioon ja loo mõistmine tõstavad audioraamatu hoopis teisele tasemele. Näiteks ilukirjanduse ja eneseabiraamatute ettelugemine on üsna erinev kogemus. Kui valitud jutustaja või hääl sulle ei istu, on paberraamat palju kindlam variant.
Siinkohal hea soovitus: proovi kuulata ka seda blogipostitust audioraamatuna! Kerige üles ja vajutage pealkirja all nuppu “Kuula lugu”. Speechify kasutab tekst-kõne tehnoloogiat, et muuta tekst heliks. Speechify hääled ei ole metalse robottooniga, vaid loomulikud. Katseta seadistusi ja erinevaid hääli!
7. Peab loobuma muusikast
Olgu see NYC metroos või perega maanteel — paljud kuulavad audioraamatuid just sõidu ajal. Samas kuulatakse teel tavaliselt hoopis muusikat. Kui oled suur muusikafänn, võib tunduda, et pead oma lemmiklugudest loobuma, et raamatut kuulata. Sama kehtib ka podcastide kohta. Kui sinu südame on võitnud muusika või podcastid, ei pruugi audioraamat lihtsalt sinu teema olla.
8. Jutustaja mõjutab tõlgendust
Paljudele meeldib raamatuid lugedes ise tähendusi lahti mõtestada. Jutustaja stiil ja toon panevad loole aga oma pitseri. Sa ei pruugi tahta, et keegi teine sulle ette näitaks, kuidas lugu „päriselt“ kõlama peab. Kui soovid omaenda tõlgendust kujundada, tasub audioraamatu asemel ise lugeda.
9. Kujutluspildid on mõjutatud
Lugedes lood enda peas tegelastest ja maailmast oma pildi. Audioraamatut kuulates tehakse osa sellest tööst sinu eest ära. Jutustaja hääl võib tugevalt mõjutada, kuidas tegelasi näed, eriti kui tead ka, milline jutustaja ise välja näeb. Kui tahad sellest mõjutusest hoiduda, on parem jääda paberraamatu juurde.
10. Tervisemured segavad
Teatud tervisemured võivad muuta audioraamatu jälgimise keeruliseks. Näiteks kuulmistöötluse häired — kõnega tuge vajavad inimesed ei pruugi heli sama kiiresti mõista kui kirjalikku teksti. Seega ei ole audioraamatud alati parim lahendus spetsiifiliste eripäradega lugejatele.
Paljud kasutavad Libbyt ja OverDrive'i, et oma “TBR” (to-be-read) nimekirja lühemaks saada, aga see ei sobi kõigile. Näiteks düsleksia või muude lugemisraskustega inimesed eelistavad sageli audioraamatuid, sest need muudavad lugemiskogemuse palju lihtsamaks.
Need, kes audioraamatuid väldivad
Lugejana on sama normaalne eelistada paberraamatut kui klassikat või hoopis uusi menukeid. See, et sulle audioraamatud ei meeldi, ei tee sinust kuidagi kehvemat lugejat. Uut moodi lugemiskogemust saad katsetada näiteks Speechify, Goodreads või Scribdi kaudu. Kui tahad teada rohkem, miks mõned audioraamatuid jumaldavad, leiad kasulikku infot eelmises postituses toodud eelistest.
Korduma kippuvad küsimused
Audioraamatute kohta küsitakse kõige sagedamini järgmist:
1. Mis on audioraamatute puudused?
Audioraamatutel on omad miinused. Mõni lugeja ei suuda tegelasi enda peas sama vabalt ette kujutada, mõni ei kannata kindlaksmääratud ettelugemistempot.
2. Miks mõni vaatab audioraamatuid üleolevalt?
Mõned peavad audioraamatute kuulamist sohiks, sest näiteks Audible'i kaudu kuulamine tundub ebaausalt lihtne. Lugemise asemel lastakse raamat lihtsalt kõlaritest ette.
3. Kas audioraamat on parem kui tavaline raamat?
Mõne meelest on audioraamat parem, näiteks düsleksia korral, kui lugemine on keeruline ja kuulamine kergem. Teised hindavad traditsioonilise raamatu rituaali — järjehoidjad, lehekülgede keeramine ja raamatu „kohalolek“ käes.
4. Miks audioraamatuid peetakse laiskadele?
See ei vasta tõele, kuid mõned arvavad, et audioraamat sobib laiskadele, sest loo loeb nagunii keegi teine ette ja ise ei pea „pingutama“.
5. Kuidas kuulata audioraamatut kõige paremini?
Üht ja ainsat õiget kuulamisviisi ei ole, kuid paljudele sobib audioraamat autosõidu, jalutuskäigu või koduste toimetuste kõrvale.
6. Kuidas inimesed suhtuvad audioraamatutesse?
Paljud armastavad audioraamatuid, sest need on mugavad, eriti kui tahad mõnd lugu mitu korda kuulata. Teised ei salli neid üldse, sest jutustaja tempo ja hääl väsitavad või on raske kogu aeg kuulamisele keskenduda.
7. Kas pead audioraamatut paremaks kui lugemist?
See on täiesti maitseasi — õiget vastust ei ole. Mõni suudab paremini keskenduda kuulates, teisele on oluline, et raamat oleks päriselt käes.
