Tehisintellektil põhinevad poliitreklaamid on kohal ja hoogsalt kasvamas

Tehisintellekt (AI) on muutnud poliitkampaaniaid, lubades poliitikutel paremini valijateni jõuda ning oma sõnumeid täpsemalt kujundada. AI abil loodud sisu, eriti poliitreklaamid, on muutnud kampaaniastrateegiaid, toonud kaasa uusi seadusi ning käivitanud arutelud nende tõhususe ja eetika üle. Siit saad teada AI poliitreklaamide kohta ja ka seda, kuidas neid ise luua.

AI-d hakati poliitkampaaniates laiemalt kasutama viimase kümnendi jooksul, ent kasv on olnud eriti kiire viimastel aastatel. Poliitikud ja erakonnad kasutavad nüüd AI tööriistu nagu vestlusrobotid suhtluseks, AI abil loodud sisu tõhusate kampaaniareklaamide koostamiseks ning masinõppe algoritme täppsihitud sihtrühmade tabamiseks. ChatGPT, OpenAI keelemudel, on olnud abiks kommunikatsioonistrateegiate väljatöötamisel.

AI poliitreklaamid uudistes

Üks märkimisväärne hetk AI-põhises poliitreklaamis oli eelmisel kuul, kui Vabariiklik Rahvuskomitee (RNC) kasutas generatiivset AI-d, et toota ründav reklaam Florida demokraatist kuberneri Ron DeSantise kohta. Reklaam näitas AI abil loodud pilti DeSantisest halvas valguses, põhjustades vastuolusid ning küsimusi AI kasutamise kohta poliitikas. Forbes teatas Never Back Downi super-PAC-ist, mis selle AI reklaami taga oli.

AI kasvava mõjuga USA poliitkampaaniates ja reklaamides on seadusandjad reageerinud uute regulatsioonidega. 2023. aasta AI Disclosure Act, mille algatas Yvette Clarke (D-NY), nõuab, et igal AI abil loodud sisul, kaasa arvatud poliitreklaamidel, oleks AI päritolu märgistus. See seadus aitab võidelda valeinfo ja süvavõltsingutega, mis võiksid valijaid eksitada.

AI on poliitkampaaniates kasutusel palju enamas kui ainult reklaamides

Enamasti seostatakse AI-d visuaali või heliga – st kampaaniad kasutavad AI-d kiireks stsenaariumite kirjutamiseks või tekst kõneks lahendusi AI-hääle või video loomiseks. Tegelikkuses kasutasid erakonnad AI-d, eriti andmete ja uuringute jaoks, juba enne seda, kui ChatGPT tuntuks sai.

AI on muutnud poliitkampaaniate maastikku, võimaldades poliitikutel valijaid paremini mõista, sõnumeid isikupärastada ja kampaaniaid targemalt kavandada. Siin on põhilised viisid, kuidas AI-d poliitikas kasutatakse:

1. Valijate segmentimine ja sihtimine: AI analüüsib tohutult andmeid valijate kohta – demograafia, poliitilised eelistused, varasemad hääletusmustreid ja sotsiaalmeedia tegevust. Nii saab valijaid rühmitada ja neile täpsemaid sõnumeid saata.
2. Sotsiaalmeedia analüüs: AI abil jälgitakse trende, analüüsitakse meelsust ja avalikkuse reaktsioone. See aitab poliitikutel näha, millised küsimused on valijate jaoks tähtsad, ning neile ennetavalt reageerida.
3. Vestlusrobotid: AI-põhised vestlusrobotid suudavad korraga suhelda miljonite kasutajatega, vastata küsimustele, jagada infot ja innustada valima.
4. AI-ga loodud sisu: Generatiivne AI loob eri tüüpi sisu, nt kõnesid, pressiteateid ja postitusi – neid saab kohandada sihtrühmade järgi, et sõnum oleks mõjusam.
5. Ennustavad analüüsid: AI prognoosib valimistulemusi trendide ja ajalooliste andmete põhjal. See aitab kampaaniaid jooksvalt kohandada.
6. Süvavõltsingud ja sünteetiline meedia: Mõni kampaania on kasutanud AI-d, et luua süvavõltsvideoid või sünteetilist meediat kandidaadi toetuseks või oponentide kahjustamiseks.
7. Automatiseerimine: AI automatiseerib korduvaid töid, nt e-kirjakampaaniaid, sotsiaalmeedia postitusi ja annetustelefonide kõnesid, säästes nii aega ja ressursse.
8. Valeinfo tuvastamine: AI aitab tuvastada ja takistada desinformatsioonikampaaniaid, mis on digiajastu poliitikas üha suurem probleem.

AI on saanud asendamatuks tööriistaks poliitkampaaniates. Samas tõstatab see uusi eetilisi ja õiguslikke küsimusi, mida tuleb lahendada, et tagada aus poliitiline protsess.

Kuidas ära tunda, kas poliitreklaam on AI-ga loodud või süvavõlts?

AI tehnoloogia arengu tõttu võib AI abil loodud poliitreklaame olla raske tuvastada. Siiski on mõned võimalused nende eristamiseks:

1. AI märgistus: USA-s on vastu võetud seadusi nagu AI Disclosure Act 2023, mis nõuavad, et AI-ga loodud sisu peab olema vastava märkega. Kui reklaam sellele vastab, on selge, et tegu on AI päritoluga.
2. Tulemuse kvaliteet: Kuigi AI on oluliselt arenenud, pole see vigadeta. Sageli võib märgata ebaloomulikku teksti või visuaalseid vigu. Näiteks süvavõltsides võib esineda huulte liikumise, pilgutamise või valgustuse anomaaliaid.
3. Konteksti või loogika puudumine: AI võib mõnikord luua sisu, millel puudub taust või loogiline seos. Kui tekst tundub katkine või ebaloogiline, võib see olla AI-ga loodud.
4. Korduvad fraasid: AI kipub kasutama korduvaid väljendeid või ideid sagedamini kui inimene.
5. Faktikontroll: AI ei taga faktide õigsust. Kui reklaamis on kahtlasi fakte, võib see olla AI-ga loodud.
6. Pildi või video otsing: AI-ga loodud visualid ei pruugi reaalseid sündmusi kajastada. Tagurpidi pildi- või videootsing aitab kindlaks teha, kas sisu on lavastatud või sünteetiline.
7. AI tuvastustööriistad: On olemas palju tööriistu, mis aitavad tuvastada AI-ga loodud sisu ja süvavõltse ning kontrollida nende ehtsust.

Need meetodid ei anna kunagi sajaprotsendilist kindlust, seega tasub poliitreklaame alati kriitiliselt hinnata – vaata reklaami allikat ja kontrolli infot võimalusel ka mujalt.

AI seadusandlus poliitikas

AI märkekohustus 2023

AI Disclosure Act 2023 on oluline USA seadus, mis reguleerib tehisintellekti kasutamist ka poliitreklaamides. See on vastus kasvavale murele AI-ga loodud sisu, näiteks süvavõltsingute ja sünteetilise meedia leviku üle, mis võivad võimendada väärinfot.

Selle seaduse peamine nõue on selge märge või avalikustamine, et sisu on AI-ga loodud. See tähendab, et iga AI-ga loodud sisu, ka poliitreklaam, peab üheselt välja tooma enda päritolu. Eesmärk on vältida valijate eksitamist ning võimaldada inimestel teha informeeritud otsuseid, teades, kuidas sisu loodi.

Act on oluline samm läbipaistvuse ja vastutuse poole AI kasutamisel. See loob õigusliku aluse, et lahendada osa AI arenguga kaasnevatest eetilistest ja ühiskondlikest väljakutsetest.

AI kõigile seadus

Teine oluline seadus on AI kõigile Act, millel oli kaheparteiline toetus. Selle eesmärk on teha AI kättesaadavamaks ning vähendada digilõhet, et kõik ameeriklased saaksid AI tehnoloogilistest uuendustest kasu.

Valge Maja president Joe Bideni juhtimisel on näidanud tugevat huvi AI võimaluste vastu. Algatati AI in the White House Initiative, mille eesmärk on AI integreerimine riigiteenustesse ja valitsemisse, aidates parandada avalikke teenuseid, poliitikakujundamist ja riigi julgeolekut.

Need regulatsioonid näitavad, kui palju on AI muutnud poliitkampaaniaid ja reklaame. AI-põhiste poliitreklaamide tõhusus on siiski endiselt vaidluste objekt. Mõned leiavad, et AI võime sõnumeid valijaandmete ja käitumise põhjal isikupärastada muudab need väga mõjusaks, teised aga muretsevad valeinfo ja täpselt sihitud reklaamide eetika pärast.

AI Valges Majas

Bideni valitsuse ajal peetakse AI-d keskseks valdkonnaks nii kaitses, tervishoius, keskkonnateaduses kui ka poliitikakujundamises. Valge Maja teadus- ja tehnoloogiapoliitika büroo (OSTP) kujundab USA AI strateegiat, suunates selle arendamist ja kasutamist väärtuspõhiselt ning kindlustades USA positsiooni maailma ühe juhtiva AI riigina.

USA-l on ka mitmeid AI strateegiaid, näiteks American Artificial Intelligence Initiative, mille algatas Trumpi administratsioon eesmärgiga soodustada AI innovatsiooni, parandada AI kasutamist riigis ja seada standardid AI süsteemidele.

Kas poliitkampaaniad saavad AI-põhistest reklaamidest kasu?

AI eelised poliitkampaaniates on vaieldamatud. See annab parema ülevaate valijatest, aitab luua kaasahaaravamat sisu ja optimeerida kampaaniastrateegiaid. Näiteks president Donald Trumpi kampaanias kasutati AI-d sotsiaalmeedia trendide analüüsimiseks ja sõnumite kohandamiseks.

AI mõju poliitikale ulatub kaugemale USA-st. Näiteks Taani Sünteetiline Partei kasutab AI-d poliitika kujundamisel avaliku meelsuse põhjal. Kuigi USAs otsest vastet pole, kasvab ka seal AI roll otsuste tegemisel. Näiteks kasutas Valge Maja hiljuti AI-pilte Taiwaniga seotud poliitilises analüüsis.

Kuid kuna AI tungib üha enam poliitikasse, on oluline tõhus järelevalve. Õige samm oli föderaalse valimiskomisjoni (FEC) hiljutine otsus uurida AI kasutust poliitreklaamides. Samuti kajastavad suured meediakanalid nagu CNN ja Axios AI rolli poliitikas üha enam, aidates avalikkusel teemat paremini mõista.

AI areng poliitikas jätkub. Kui poliitikud, parteid ja juhid nagu Joe Biden ja Donald Trump õpivad uut olukorda kasutama ja reguleerima, muutub AI mõistmine ja vastutustundlik rakendamine iga päevaga tähtsamaks.

AI tõus poliitreklaamides on vaid osa suuremast digimuutusest, mis poliitikat kujundab. AI arenedes kasvab ka tema mõju strateegiale, seadusandlusele ja avalikule arutelule. Alates New Yorgist kuni Floridani kogevad poliitikud ja valijad, kuidas AI muudab kogu poliitmaastikku.

Kus saab poliitkampaania luua AI-põhise poliitreklaami?

Valdkonnas tegutseb mitu olulist tegijat, kes pakuvad piisavat kvaliteeti ja töökindlust mitmes kanalis kasutatavateks kampaaniateks.

1. Speechify Voice Over: Speechify Voice Over on juhtiv AI-rakendus poliitreklaamide jaoks. Võimalik on luua videoid televisiooni ja YouTube’i või audioreklaame Spotify, raadio ja teistele platvormidele. Lihtne kasutada ka praktikantidele, kes saavad päevas luua ja testida mitu versiooni.
2. GPT-3 by OpenAI: GPT-3 on üks arenenumaid keele töötlemise AI-mudeleid. Sobib mõjusate reklaamtekstide genereerimiseks valitud sisendi alusel, kuid nõuab programmeerimisoskusi ja OpenAI API ligipääsu.
3. Sünteetilise meedia ja süvavõltsingu platvormid: Tööriistad nagu Synthesia, DeepArt ja Zao võimaldavad luua AI-videoid, pilte või häälkõnet. Nendega saab poliitreklaamides kasutada väga realistlikku sünteetilist meediat.
4. Andmeanalüüsi platvormid: Tableau, Looker ja Microsoft PowerBI võimaldavad valijate andmete analüüsi ja segmentimist ning annavad väärtuslikku teavet sihitud reklaamide loomiseks.
5. Vestlusrobotiplatvormid: Platvormid nagu Chatfuel ja ManyChat võimaldavad luua AI-põhiseid vestlusroboteid. Need pole küll tavalised reklaamid, kuid sobivad valijatega suhtlemiseks, küsimustele vastamiseks ja sõnumite jagamiseks.
6. Sotsiaalmeedia reklaamiplatvormid: Facebook, Google ja Twitter kasutavad AI-d reklaamide sihtimiseks. Kui AI-põhine sisu on valmis, saab nende platvormide abil jõuda täpselt soovitud sihtrühmani.
7. AI sisu optimeerimise tööriistad: Cortex ja MarketMuse kasutavad AI-d soovituste andmiseks, kuidas sisu täiustada ja kaasatust suurendada.

See on näide AI-poliitreklaamist, mis valmis Speechify Voice Overis vähem kui 15 minutiga.

Taani Sünteetiline Partei

Kui arvasid, et AI-põhised poliitkampaaniad on juba suur hüpe, siis tutvu Taani Sünteetilise Parteiga.

Taani Sünteetiline Partei on uuenduslik poliitiline liikumine, mis kasutab AI-d seisukohtade kujundamiseks. Nad analüüsivad avalikku meelsust, globaalseid trende ja ekspertide arvamusi, et kujundada poliitilist agendat. Sellest lähenemisest sünnib avalikust tahtest justkui "sünteetiline" peegeldus.

Sünteetilise Partei eesmärk on vähendada kallutatust ja inimlikke vigu otsustamisel ning see näitab, kuidas AI võib poliitikas mängureegleid muuta. Samas tekitab see ka muret inimlikkuse ja eetika pärast – nende arvestamine jääb endiselt inimeste kanda.

Taani Sünteetilise Partei vaste USA-s

USA poliitikas kasutatakse AI-d praegu enim kampaaniastrateegiates: valijate sihtimises, meelsuse analüüsis ja poliitreklaamide loomisel. Täielikult AI-l tuginevat erakonda, mis kujundaks poliitikat ainult AI analüüsi põhjal, veel loodud pole.

AI kasutus USA poliitikas areneb pidevalt ning Bideni Valge Maja initsiatiiv näitab huvi AI abil poliitikakujundamise ja avalike teenuste parandamise vastu. Taani Sünteetilise Partei ainulaadne lähenemine võib tulevikus inspireerida sarnaseid algatusi, kui AI roll ühiskonnas kasvab.