Tehisintellekti tehnoloogiaid ja tooteid leidub väga erineval kujul. Tekstiredaktoritest kuni tekst kõnesse tarkvarani ja IoT-seadmeteni — AI-d leiab peaaegu igas valdkonnas, kus kasutatakse igapäevast digitehnoloogiat.
Masinõppe kasutamine aitab muuta otsuseid täpsemaks ja etteaimatavamaks. Andmekogumite täiustamisest kuni kõnest tekstiks tarkvara optimeerimiseni — AI abil saab tänapäeva tehnoloogiat märgatavalt paremaks muuta.
Mis on tehisintellekt?
Tehisintellekt kasutab masinõppe algoritme, näiteks närvivõrke, mis töötlevad kiiresti väga suuri andmekogusid ja aitavad süsteeme optimeerida. AI rakendused seovad arvutiteaduse ja andmeteaduse, et lahendada probleeme automaatselt.
Osal AI-l on süvaõppe võimalused, mis lubavad teha otsuseid reaalajas ja pakkuda paremat kasutajakogemust.
Tehisintellekt (AI) tähendab programme või süsteeme, mis suudavad täita ülesandeid, mis nõuavad tavaliselt inimintellekti. AI hõlmab eri vorme: reaktiivne AI, piiratud mäluga AI, teadvusega AI ja eneseteadlik AI.
Reaktiivne AI on kõige lihtsam AI-tüüp, mis tegutseb etteantud reeglite järgi ega kasuta varasemaid kogemusi. Selle hea näide on Deep Blue — IBM-i ülikiire arvuti, mis võitis Garri Kasparovi, arvutades reaalajas võimalikke käike ilma õpitud kogemust kasutamata.
Piiratud mäluga AI toetub varasematele kogemustele, et teha paremaid otsuseid tulevikus. Seda kasutatakse näiteks isesõitvates autodes ja mujal, kus masin peab ümbritsevaga kohanema. Masin- ja süvaõpe ning närvivõrgud mängivad siin keskset rolli.
Järgmine tase on „meeleteooria AI“, mis on praegu pigem teoreetiline. Selline AI suudaks mõista ja tõlgendada inimemotsioone ning langetada otsuseid nende põhjal, mitte ainult käske järgides.
Eneseteadlik AI on AI arengu tipptase ja samuti peamiselt teooria. Selline süsteem oleks teadlik oma seisundist nagu inimene. Praegune uurimistöö ei ole veel sellele tasemele jõudnud.
AI jagatakse ka nõrgaks (kitsas AI) ja tugevaks AI-ks. Kitsas AI on loodud tegema konkreetseid ülesandeid, näiteks tekstitöötlus Pythoni abil või ChatGPT kasutamine teksti loomiseks.
Tugev AI püüab matkida inimlikku mõtlemist mitmel eri alal. Seda nimetatakse tehisüldintellektiks (AGI) ning selle võimed oleksid võrreldavad inimajuga, võimaldades lahendada igasuguseid intellektuaalseid ülesandeid.
Spektri kõige kaugemas otsas on tehis-superintellekt – AI, mis ületab inimesi enamikus majanduslikes valdkondades ja suudab pea kõiki ülesandeid lahendada inimesest paremini.
Praegune AI tase on jõudsalt arenenud just kitsa AI vallas. AGI ja eneseteadliku AI loomine on endiselt aktiivne uurimisvaldkond. Tuleviku võimalused on aga väga suured ja võivad meie maailma põhjalikult muuta.
Valdkonnad, kus AI-tooteid kasutatakse
AI-tooteid kasutatakse paljudes valdkondades: mängutööstus, andmetehnoloogia, loovtööd, isesõitvad autod, tervishoid, IoT, bioteadused, haridus, rahandus jpm.
8 populaarseimat AI-toodet
Tehisintellektil on väga palju kasutusvõimalusi ning selle roll igapäevaelus kasvab pidevalt. Neid näiteid kohtad enda ümber tõenäoliselt iga päev.
Kõnetuvastus
Kõnetuvastuse tarkvara kasutab AI-d parema loomuliku keele töötlemise (NLP) ja masinõppe (ML) jaoks. Nii suudab AI luua loomuliku kõlaga inimkõnet ilma tõelise intellektita.
Vestlusrobotid
Vestlusrobotid on hea näide AI ja loomuliku keele töötlemise koosmõjust. Need mõistavad küsimusi ning annavad neile automaatselt vastuseid.
Osteldes Amazonis, eBays või mujal võib sind kohe tervitada vestlusrobot, mis vastab küsimustele ka siis, kui inimtugi ei tööta. See on tavapärane lahendus, eriti väljaspool tööaega.
Masinõppe algoritmid
Masinõppe algoritme kasutatakse ennustamiseks ja protsesside parandamiseks, kui prognoos osutub valeks. MLA tüüpe on neli: juhendatud, pooljuhendatud, toetus- ja juhendamata. Kõige iseseisvam on juhendamata õpe, kus masin otsib ise andmetest mustreid.
Mobiilirakendused ja nutitelefonid
Nutiseadmed ja mobiilirakendused toetuvad samuti AI-le. Näiteks Apple’i SIRI ja Amazoni Alexa. Mõlemad täidavad sinu käske, otsivad infot, aitavad tellida ning tõlgivad või loevad teksti ette.
Nutitelefonides leidub veel hulgaliselt muid AI-rakendusi, kuid need olid vaid mõned näited, mis juba praegu igapäevaselt toimivad.
Pildituvastus
Pildituvastuse algoritmid õpivad ära mustrid, näiteks näod. Seda kasutatakse nii telefoni lukustamiseks kui ka sarnaste piltide leidmiseks üle interneti.
Automatiseerimine
AI-automatiseerimist kasutatakse e-kaubanduses ning näiteks Microsofti, Apple'i ja IBM-i lahendustes, et lihtsustada protsesse ja andmeanalüüsi. Automatiseerimine aitab andmed kiirelt sorteerida ja läbi töötada ilma inimsekkumiseta.
Algoritmid
Tänapäeval on paljud algoritmid AI-põhised. Alates isesõitvatest autodest kuni küberkaitseni kasutavad ettevõtted AI-d korduvate ülesannete lihtsustamiseks ja süsteemide kaitsmiseks. Andmeteadlased täiustavad neid pidevalt, et AI areng oleks veelgi kiirem.
Kõnesüntees
AI-d kasutatakse ka kõnesünteesiks, mis muudab elu lihtsamaks: teksti saab lasta ette lugeda või ise häälega väljendada. Tänapäeva kõnesüntees on väga realistlik – see annab hääle neile, kel puudub kõnevõime, ning loeb tekste ette ilma robothääle metallilise kõlata, mis oli varem tavaline.
Kõnesünteesi kasutatakse meditsiinis, et anda hääl puuetega inimestele. Seda rakendatakse ka hariduses — igaüks saab õppida teksti kuulates, kasutades tekst kõnesse tehnoloogiat. Üks parimatest sellistest programmidest on Speechify.
Speechify kasutab võimast API-d ja AI-d, et luua väga loomuliku kõlaga lugemishääli, mis loevad ette veebilehti või dokumente — ideaalne neile, kes ei saa või ei taha ise lugeda.
Miks on AI-tehnoloogia tähtis 2022. aastal
DevOpsi meeskonnad loovad kõikjal nii privaatseid kui ka avatud lähtekoodiga AI-tooteid taskukohase hinnaga. Need võimaldavad mugavat, tänapäevast elu pea igaühele. Olgu jutuks kõnesüntees või kuulatavad artiklid, loomulik hääl või tööpäeva lihtsustav automaatika — AI on muutunud ühiskonna lahutamatuks osaks.
Korduma kippuvad küsimused AI kohta
Millised on AI-tooted?
Tänapäeval on olemas väga palju erinevaid AI-tooteid. Siit leiad loetelu AI-toodetest, millega võid kokku puutuda:
- Kaardid ja navigeerimistööriistad, mis juhatavad teed ja hoiatavad ohtude eest.
- Näotuvastus, mis aitab telefonides ja teistes seadmetes sisse logida.
- Automaatne õigekirjakontroll, mis tuvastab ja parandab vead.
- Kõnesüntees, näiteks Speechify, mis muudab teksti kõneks, et saaksid dokumente kuulata.
- Vestlusrobotid, mis juhatavad sind õigete vastusteni.
- Digitaalsed assistendid, mis korraldavad kohtumisi ja annavad meeldetuletusi.
Millised on tehisintellekti näited?
AI nelja tüüpi: reaktiivne masin, piiratud mälu, meeleteooria ja eneseteadlikkus. Samasse kuuluvad ka harud nagu big data, masinõpe ja loomuliku keele töötlemine. Näideteks on Face ID, otsingu- ja soovitusalgooritmid jpm.
Millised on uusimad AI-tooted turul?
Turul on mitmeid uusi AI-tooteid. Mõned neist on:
- Virtuaalsed agendid (nt vestlusrobotid), mis võtavad vastu tellimusi ja vastavad küsimustele.
- Biomeetrialahendused, näiteks telefoni avamine näo või sõrmejäljega.
- Robotprotsesside automatiseerimine, mis võtab üle korduvad ülesanded.
- Loodusliku keele genereerimine, et masinad suhtleks inimestega loomulikumalt.
- Täpne teksti-kõnesse programm nagu Speechify, mis loeb tekstifaili valjusti ette loomuliku, kohandatava häälega.
Mis on AI-toega tooted?
Igapäevaselt kasutame väga palju AI-toega tooteid, vahel seda ise märkamata.
Levinumad näited: näotuvastus, sotsiaalmeedia algoritmid, nutiautod, droonid, kõnest tekstiks ja tekstist kõnesse tarkvara, autopiloot jpm.
AI aitab nüüd paljusid toiminguid automatiseerida ja teeb elu lihtsamaks — alates düsleksiaga inimeste toetamisest raamatute kuulamisel kuni turvalisuse parandamiseni täiustatud biomeetriaga.

