Kuidas panna õppimisraskustega inimesi end võrdsetena tundma

Õpiraskused võivad mõjutada mitmeid oskusi ning muuta elu keerulisemaks. Kuid see ei tähenda, et düsleksiaga ja muude seisunditega inimesed oleksid vähem väärtuslikud. Tegelikult võivad nad olla sama edukad või isegi edukamad kui need, kellel neid raskusi pole.

Just seetõttu on oluline, et nad tunneks end teistega võrdväärsena. See artikkel räägib, kuidas muuta keskkond kaasavamaks.

Mõista olulisi fakte õppimisraskuste kohta

Õppimisraskused hõlmavad paljusid mõtlemise ja õppimise häireid, mis mõjutavad aju tööd. Need raskendavad info kasutamist, talletamist ja edastamist.

Mõnel on konkreetne õpiraskus, näiteks probleemid matemaatikas või kirjutamises (düsgraafia). Teistel võib olla muu seisund, nagu tähelepanupuudulikkuse- ja hüperaktiivsushäire (ADHD), mis mõjutab keskendumisvõimet.

Ühel inimesel võib olla mitu häiret, mis muudab õppimise keerulisemaks.

Õpiraskustel võib olla erinevaid põhjuseid nii noortel kui täiskasvanutel. Need pole alati selged, kuid on sageli seotud geenidega — sarnane seisund võib olla ka lapsel ja tema vanemal.

Siin on veel mõned riskitegurid:

• Enneaegsus
• Väike sünnikaal
• Lapsepõlves haigus või vigastus (pliimürgitus, meningiit, peatrauma)

Kui märkad, et noor või täiskasvanu vajab tuge, saad aidata tal oma elus muutusi teha.

Enesehinnangu tõstmine

Paljudel õppimisraskustega inimestel on madal enesehinnang.

Lastel avaldub see tegevustest kõrvalehoidmisena: välditakse sõpru, sporti ja huviringe. Düsleksiaga või muude raskustega lapsed võivad häbeneda kaaslastega koos olla.

Nad võivad tunda, et on vähem väärt ning arvata, et teistele nad ei meeldi oma seisundi tõttu. Aja jooksul võib häbitunne viia masenduse ja isolatsioonini.

Vahel aitab enesehinnangu tõstmiseks tugigruppide loomine. Need toetavad, hinnanguvabad keskkonnad lubavad jagada tundeid ja kuulda teistelt, kellel on sarnased mured.

Kui laps või tudeng pole avatud, proovi rääkida temaga neile mugavas keskkonnas – raamatukogus, pargis või mujal, kus ta end hästi tunneb.

Veel üks hea mõte on jagada edulugusid. Paljud edukad inimesed on elanud õppimisraskustega (nt düskalkuulia, autism). Nad vajasid rohkem aega ja erijuhiseid (nt värvikoodid või mitteverbaalne info).

Ometi ei takistanud see neid paremini aega planeerimast, häid õpitulemusi saavutamast ega vaimse tervise muredega tegelemast. Neil paranesid juhtimisoskused ning nad saavutasid edu.

Räägi lastele ja tudengitele neist erakordsetest inimestest – see näitab, et kõik on võimalik.

Võrdsus koolis

Erivajadustega Inimeste Haridusseadus (IDEA) nõuab, et koolides oleks universaalne õppekeskkond. Kõigil, ka õpiraskustega lastel, peavad olema võrdsed võimalused.

Võrdsust saab koolis luua, kasutades erinevaid õpiviise ja tugiteenuseid. Kui õpilased liiguvad klassis ringi, ütle selgelt, mida teha ja mis on eesmärk.

Kui kuulatakse podcaste või jutustusi, jaga konspekte või lase õpilastel kuulates märkmeid ja skeeme teha. Teksti lugedes võiks kasutada abitehnoloogiat – muuta teksti suurust või fonti.

Luba õpilastel ise valida neile sobivaid tegevusi: grupitöö, rollimäng, iseseisev vastamine või tagasiside saamine juhendamise käigus.

Laienda paindlikkust ka muusse: arusaamise tõendamisel võib lasta teha makette, plakateid, kirjutada esseid, teha ettekandeid või videoid.

Paku ka muud valikuvabadust peale juhiste:

• Paindlik istekoht
• Vaiksem koht ülesannete lõpetamiseks
• Kindlal laual istumine rühmatööks
• Video vaatamine arvutis
• Digitaalõpikud
• Abilehtede printimine

Valikuvabadus aitab paremini sinu sisuga suhestuda, tõstab kaasatust ja tulemuslikkust.

Võrdsuse loomisel ära mõtle ainult individuaalsete õppekavade (IEP) õpilastele. Paku võimalusi ka ülejäänutele, eriti neile, kes vajavad lisaabi.

Õpilastel võib vaja minna märkmeid. Google Classroom või Blackboard võimaldavad jagada materjali ja ettekandeid – nii on need kõigile kättesaadavad, ka neile, kellel muidu jääb midagi saamata.

Veebipõhised dokumendid on head nii lapsevanematele, tugiisikutele kui ka eripedagoogidele, sest võimaldavad õpilasi hõlpsalt jälgida.

Kaasatus ühiskonnas

Peale kooli kogevad õpiraskustega inimesed tõrjutust ka mujal. Nad võivad tunda end vähem väärt, näiteks tööelus, sest arvavad, et nad pole nii targad kui teised.

Ütle julgustavaid sõnu, sest neil on tihti väga hea taip ja lahendamisoskus, mis aitab neil eri elualadel edukas olla.

Näiteks võib innustada lapsi muusikat õppima isegi siis, kui neil on takistusi – abitehnoloogia, nagu iPadid või arvutid, lubab neil turvaliselt harjutada.

Sama kehtib draamatundides: ära sea õppimisraskustega õpilastele piire, luba neil mängida samu rolle nagu teistel.

Leevenda sümptomeid Speechify abil

Tipptasemel tehnoloogia võib õppimisraskustega inimesi väga aidata. Speechify on üks hea näide.

See tekst kõneks (TTS) rakendus aitab õppe- ja infomaterjale valjusti ette lugeda. Kaasahaaravad hääled aitavad kuulajatel keskenduda sisule ning arendada keeleoskusi.

Proovi Speechify võimalusi tasuta.

KKK

Kuidas tunnevad end õppimisraskustega inimesed?

Õppimisraskustega inimesed tunnevad end tihti vähem väärtuslikuna. Neil on madal enesehinnang ja nad võivad koolis maha jääda.

Kuidas raskustest üle saada?

Aita õppimisraskusega inimesi, pakkudes neile võrdsed võimalused õppimises ja tööl. Kasuta tehnoloogiat ja heategevusorganisatsioonide nõuandeid.

Kuidas inimesed õpivad?

Igaüks õpib erinevalt – osa visuaalselt, teised kuulates.