On asju elus, mida me võtame iseenesestmõistetavalt. Paljude jaoks on kiirem lugemine üks neist.
Oluline on mõista, et lugemine pole lihtsalt "ajaviide". Suured kunstiteosed on alguse saanud trükisõnast. Conan Doyle, Shakespeare, Mark Twain – ja paljud teised.
Lugemine pakub lisaks naudingule ka mitmeid tervisekasusid. See parandab keskendumisvõimet, mälu, empaatiat ja suhtlemisoskust. Hea raamat aitab vähendada stressi ja hoida vaimset tervist.
Kõik see tähendab, et lugemine on kasulik igast küljest. Kui tunned, et uue romaani nautimiseks pole kuidagi aega, ära muretse. Kiiremaks lugemiseks on mõned nipid, mida tasub silmas pidada.
Eduka inimese lugemisharjumused lähemalt
Kui vajad head põhjust lugemiskiiruse tõstmiseks, vaata, kuidas loevad eri valdkondade edukad inimesed.
Cliff Weitzman, Speechify tegevjuht, loeb aastas üle 100 raamatu. Ta suudab lugeda kiirusel 600+ sõna minutis.
Bill Gates, Microsofti rajaja, loeb umbes 750 sõna minutis. Aastas saab ta läbi u 50 raamatut.
Warren Buffett ütleb, et ta veedab iga päev viis kuni kuus tundi lugedes. Ta loeb viis ajalehte ja üle 500 lehekülje ettevõtte aruandeid.
Mark Zuckerberg loeb vähemalt ühe raamatu kahe nädala jooksul. Eloni vend meenutab, et Elon Musk luges lapsena kaks raamatut päevas. Mark Cuban veedab iga päev lugedes vähemalt kolm tundi.
Küllap märkad siin juba kindlat mustrit.
Home Depoti kaasasutaja Arthur Blank, miljardär David Rubenstein, Cavaliers'i omanik Dan Gilbert – nad kõik võtavad iga päev teadlikult lugemiseks aega, sest mõistavad selle väärtust.
Kas saad lugemist kiirendades või rohkem raamatuid ahmides miljardäriks? Ei.
Aga proovimist väärib see igal juhul.
Peamised kasud, kui õpid kiiremini lugema
Kiiremini lugema õppimine annab hulga unikaalseid eeliseid, mida ei tasu eirata.
Peamine eelis: kiirlugemine on tõhusam kui "tavakiirusel" lugemine. See ei ole sama, mis "diagonaalis" skaneerimine, kus otsid vaid märksõnu või fraase, et kiirelt mõte kätte saada.
Kiirlugemine õpetab aju infot kiiremini töötlema, mis muudab kogu protsessi palju tõhusamaks ja aeganõudva lühemaks.
Erinevalt diagonaallugemisest jääb kiirlugemisel info kiirest tempost hoolimata paremini meelde. Võid küll lugeda iga sõna ja tempot tõsta, aga see pole alati kõige tulemuslikum.
Tänapäeval saab lugemist kiiremaks muuta tänu tehnoloogiale. Teksti kõnesüntees (TTS) muudab teksti heliks, mida saad kuulata arvutis, nutitelefonis või tahvelarvutis. Saad muuta esitluskiirust ja kuulata raamatut trennis või poes 2x või isegi 4x kiirusel, säästes aega.
Võid kasutada teksti kõnesünteesi, et kuulata ja lugeda paralleelselt. Jälgi häält ja rõhutatud teksti – nii saab aju korraga kaks sisendit. Sa näed ja kuuled teksti endale sobival kiirusel.
Uuringud näitavad: mitu sisendit korraga aitab infot paremini meelde jätta. Seepärast saavad lapsed iPadiga õppides paremaid tulemusi kui tavalise õpikuga. Nad näevad teksti ja juhivad seda puudutusega – taas kaks sisendit korraga.
Kiiremini lugema õppimine: lühike ülevaade
Olulisem samm kiiremaks lugemiseks on keskendumine märksõnadele. Enamasti pole vaja lugeda tervet lauset, et mõttest aru saada. Harjuta silma märkama olulisi märksõnu – nii jõuab info sinuni palju kiiremini.
Teine soovitus: ära loe vaikselt kaasa (ära subvokaliseeri). Aju töötab kiiremini kui suu – mõttest saad sekundiga aru, aga väljaütlemine võtab kauem. Subvokaliseerimine pidurdab lugemist, nii et proovi sellest loobuda.
Paljud saavad tempot tõsta, kui kasutavad sõrme juhina: libista lugedes sõrme mööda rida ja püüa selle liikumist kiirendada – nii kasvab ka lugemiskiirus.
Lõpuks – kiirlugemine eeldab keskendumist. Sa ei saa kiiresti lugeda, kui samal ajal suhtled kellegagi või kui taustal käib televiisor. Pühendu tekstile ja märkad peagi edusamme.
Kiirlugemise näited ja eelised
Nagu mainitud, on kiirlugemine palju tõhusam kui aeglane lugemine. Mõnikord tasub raamatut aeglaselt maitsta, aga kui tahad rohkem jõuda, on kiirlugemine mõistlikum valik.
Kui loed kiiresti ja palju, puutud pidevalt kokku uute põnevate ideedega. Kui tahaksid läbi närida mahukaid teoseid nagu „Sõda ja rahu" või Stephen Kingi varasemaid romaane, kuid maht hirmutab, aitab kiirlugemine aega säästa ja sihini jõuda.
Läbilugemiste arv aastas sõltub mitmest tegurist. Näiteks, kas loed 300 või 750 sõna minutis ning kui pikad raamatud on – 200-leheküljelisi jõuad rohkem kui 1100-lehelisi eeposi.
Samuti mängib rolli, kui palju aega päevas ja nädalas lugemisele pühendad. Üht kindlat valemit lugeja kohta pole – kõik sõltub tempost ja ajast.
Keskmine inimene loeb tunni jooksul u 40 lehekülge kiirusel 250 sõna minutis, mistõttu 300 lehekülge võtab veidi üle 8 tunni. Nii saadki päevas tavalise raamatu läbi (olenevalt muudest kohustustest).
Kui loed 450 sõna minutis, jõuad 250–300 lehekülge umbes 4,6 tunniga.
Seega tasub kiirlugemist õppida, et olla just nii kiire lugeja, kui ise tahad. Saad infot kiiremini kätte ja oled tulemuslikum. See produktiivsusüksi on juba paljude jaoks piisav põhjus.
Kui soovid kiiremini lugemise või selle kasutegurite kohta rohkem teada, siis võta ühendust Speechifyga juba täna.
