Õpiraskuste tunnused täiskasvanutel

Ligikaudu igal 59. lapsel on mingi vorm õpiraskust. Lugemis- ja õpiraskused mõjutavad kuni 10% lastest üle maailma. Tavaliselt ilmnevad sümptomid juba lapseeas, kuid jäävad sageli diagnoosimata. Õpiraskustega inimesed kasvavad tihti üles vajaliku toeta, mis võib põhjustada vaimse arengu peetust, madalat enesehinnangut ja vaimse tervise probleeme.

Levinumad õpiraskuste tüübid

Levinumad õpiraskused on düsleksia, AKTH, düsograafia ja düskalkuulia.

Düsleksia on kõige tavalisem õpiraskus, mis mõjutab nii lapsi kui ka täiskasvanuid. Düsleksiaga inimestel on keeruline seostada kõnet ja kirjutatud teksti, mistõttu on raskusi lugemise, kirjutamise ja õppimisega. Tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire (AKTH) on samuti levinud – sellega kaasneb raskus pikemalt keskenduda.

Düsograafia tähendab raskusi loetavalt kirjutamise või isegi pastaka hoidmisega. Düskalkuulia puhul on keeruline mõista matemaatilisi tehteid ja arvutada.

Õpiraskuste põhjuseid on mitu ning need pole alati geneetilised. Osa tekib juba raseduse ajal, näiteks alkoholi tarvitamisel. Võimalikud riskitegurid on ka väike sünnikaal ja enneaegsus. Mõnikord viitavad need siiski tõsisematele seisunditele, nagu Downi sündroom või autismispekter. Kergemaid õpiraskusi võivad põhjustada psühholoogilised ja füüsilised traumad, näiteks peavigastus või närvisüsteemi infektsioon.

Õpiraskuste tunnused täiskasvanutel

Lastel on õpiraskust märgata lihtsam. Täiskasvanutel võivad sümptomid olla palju peenemad. Kui sa pole kindel, kas sul võib olla õpiraskus, jälgi järgmisi levinud tunnuseid:

Mäluprobleemid

Üks õpiraskuste varjatud tunnuseid on mäluga seotud raskused. See pole ainult olulise info unustamine, vaid ka esemete asukohtade või sündmuste unustamine. Kui mäluprobleemid püsivad ja sagenevad, võib see viidata tõsisemale probleemile.

Raskused lugemise ja kirjutamisega

Kui laps ei omanda lugemis- ja kirjutamisoskust eeldatavas vanuses, võivad raskused jätkuda ka täiskasvanuna. Kui sul kulub ühe lause lugemiseks kaua aega, e-kirja kirjutamine võtab väga palju aega või teed palju õigekirjavigu, võib sul olla diagnoosimata düsleksia.

Raskused sotsiaalsete oskustega

Täiskasvanud, kel on keeruline suhelda ja teistega kontakti leida, võivad õpiraskuste tõttu kogeda ka unustamist, frustratsiooni või viha. Selline raskus võib panna vältima kokkusaamisi ja edasi lükkama olulisi tegevusi, mis omakorda võõrandab sind lähedastest. Kui tunned end selles ära, võib sul olla mitteverbaalne õpiraskus.

Keskendumisraskused

Kui sa ei suuda pikalt keskenduda, võib see olla õpiraskuse tunnus. Lühike tähelepanuvõime võib viidata AKTH-le. Näiteks kui sa ei lõpeta tööd ühe korraga või sul on raske vestlusega sammu pidada, võib see olla märk. Keskendumisprobleemid raskendavad igapäevaülesannete ja töö tegemist.

Raskused matemaatikaga

Halb arvutamisoskus ei tähenda alati probleemi, kuid võib viidata düskalkuuliale. Kui lugemine ja arvutuste tegemine on raske või sul on probleeme järjekorra järgimisega, võivad need olla hoiatavad märgid. Sageli on ka kellaaja mõistmine keeruline.

Probleemid kriitilise mõtlemise/meelelahendamisega

Kui täiskasvanul on raskusi probleemide lahendamise või kriitilise mõtlemisega, võib see samuti olla õpiraskus. Kui tunned segadust või juhiseid on keeruline järgida, tasub neid märke tõsiselt võtta.

Speechify – abistav tehnoloogia

Kui sul on mõni mainitud õpiraskus või koged neid sümptome igapäevaselt, Speechify võib sind aidata.

Speechify on abitehnoloogia, mis kasutab teksti kõneks – see loeb kirjaliku teksti ette. See toetab eri tüüpi õppijaid, eriti neid, kel on raskusi lugemisega. Speechify sobib ka noortele õppuritele, kel on koolis keeruline.

Speechify'd saad kasutada arvutis kui Chrome'i laiendust või laadida alla telefonile. Proovi Speechify'd tasuta juba täna.

KKK

Millised on neli peamist õpiraskuste tüüpi?

Neli kõige levinumat õpiraskust on düsleksia, AKTH, düsograafia ja düspraaksia.

Kuidas teada, kas mul on õpiraskus?

Levinumad õpiraskuse tunnused on keskendumis-, lugemis-, kirjutamis-, arvutamis-, mälu- ja suhtlemisraskused.

Millised on kolm levinumat õpiraskust?

Kolm kõige levinumat õpiraskust on düsleksia, AKTH ja düsograafia.

Mida saavad täiskasvanud teha, kui neil on õpiraskus?

Osa õpiraskustest vajab eripedagoogikat ja abivahendeid. Oluline on varajane sekkumine, olenemata raskuse tüübist. Learning Disabilities Association of America hoiatab, et sekkumise puudumine võib põhjustada muid raskusi ja vaimse tervise probleeme, näiteks ärevust ja depressiooni.

Millised on düsleksia sümptomid?

Paljud lugemisprobleemid võivad viidata düsleksiale. Levinumad on õppimisraskused, infoga toimetuleku raskused, lugemis- ja kirjutamisraskused, uute sõnade omandamise raskus, juhiste mõistmise probleemid, kõne hilinemine lapsena ja kuulmisraskused. See on geneetiline, nii et kui lähedasel on düsleksia, võib see olla ka sinul.

Kuidas diagnoositakse õpiraskus?

Enamasti vajab diagnoos hindamist. Noored võivad pöörduda koolipsühholoogi või lastearsti poole. Täiskasvanutele soovitatakse spetsiaalset hindamist tervishoiutöötaja juures.