The Making of Handel's Messiah raamatuarvustus

Handeli Messias on üks maailma armastatumaid ja tuntumaid muusikateoseid, mille võimsad koorid ja kaunid aariad on kuulajaid köitnud juba sajandeid. Georg Friedrich Handel (ristitud kui Georg Friedrich Händel) kirjutas teose 1741. aastal ning see on barokkajastu tõeline sümbol.

Üle kahe sajandi hiljem võttis Andrew Gant selle meistriteose luubi alla oma raamatus The Making of Handel's Messiah. See artikkel tutvustab Handeli teose saamislugu ning vaatleb Ganti raamatut lähemalt.

Mis on Handeli Messias?

Handeli Messias on ingliskeelne oratoorium, mille kirjutas saksa päritolu barokkhelilooja Georg Friedrich Handel 1741. aastal. Teksti pani kokku Charles Jennens, kasutades King James'i Piiblit ja Anglikaani palveraamatut.

Oratoorium sündis Handel'i Londonis elades, pärast Saksamaalt Inglismaale kolimist. Enne sinna jõudmist pälvis Handel tuntust teostega nagu Almira, ooper, mis esietendus Hamburgis. Londonisse jõudes lõi ta kohe menuka maski Acis and Galatea.

Teos koosneb kolmest osast, millest igaüks jaguneb mitmeks stseeniks. Esimene osa tähistab Kristuse sündi, teine keskendub tema kannatustele ja ülestõusmisele ning kolmas osa sisaldab kiidulaule, mida sageli esitatakse jõulu- ja ülestõusmispühadel.

Handeli Messia esietendus Dublinis Musick Hall’is 13. aprillil 1742. Seejärel jõudis see Londoni Westminster Abbey’sse 23. märtsil 1743, tähistamaks kuningas George II kroonimist. George II (Hannoveri kuurvürst) oli olnud Handel'i patroon.

Hiljem sai teos tuntuks kogu Euroopas ning seda esitasid Inglismaa tippheliloojad nagu Johann Sebastian Bach, Mozart ja Handel ise Hamburgis, Egiptuses, Itaalias (Veneetsias) ja oma kodulinnas Halles.

Handel oli nime teinud juba oma Water Music Suite’iga, kirjutatud kuningas George I-le, mis kõlas Thamesi jõel efektsete ettekannetena. Kuninganna Anne andis talle igaaastase toetuse pärast Utrecht Te Deumi ja Jubilate komponeerimist, mis olid talle pühendatud.

Üks põhjusi, miks Messiasest sai silmapaistev klassikateos, oli dramaatiliste žestide, usu ja klassikaliste instrumentide kokkusulatamine. Kasutati klavessiini, orelit, keelpille ja koore. Lisaks asutas Handel The Royal Academy of Music’i, mis andis talle uusi võimalusi oma muusika laiemaks levitamiseks.

Pärast Messia valmimist ei kirjutanud Handel enam uusi itaalia oopereid. Mõned tema ingliskeelsed ooperid järgnesid siiski hiljem. Näiteks Music for the Royal Fireworks valmis 1749. Tema kroonimislaulud kõlasid regulaarselt Westminster Abbey’s, sh Halleluuja koor ja Zadok the Priest. Huvitaval kombel on Zadok the Priest kõlanud igal Briti kroonimisel alates 1727. aastast.

Handel kirjutas ka concerti grossi ja mitmeid oopereid, nt Rinaldo (1711), Samson (1743) ja Semele (1744). Samuti rea oratooriume ja libretoid: Saul, Solomon, Esther, Israel ja Jephtha.

Barokkajastu mõjutas Handeli muusikat tugevalt ning ta kuulub kõigi aegade silmapaistvamate barokkheliloojate hulka. Tema oskus põimida itaalia ooperit ingliskeelsetesse oratooriumidesse nagu Messias on loonud teoseid, mis on hinnas ka tänapäeval.

Vahetult enne surma korraldas Handel Messia elava ettekande Foundling Hospidalis, annetades kogu tulu laste raviks. Pärast tema surma 1759. aastal loodi Londonis Handel House'i muuseum, et jäädvustada selle väljapaistva helilooja mälestust.

Meistriteose käsitlus raamatus The Making of Handel's Messiah

Andrew Gant vaatleb oma raamatus The Making of Handel's Messiah Handelit kui rahvusvahelist sulamit ja uurib kultuurimõjusid, mis kujundasid tema elu ja loomingut.

Ta uurib, kuidas Handel'i karjääri mõjutasid inglise ja saksa identiteet, tõstes eriti esile traditsioonilise saksa muusika rolli tema stiili kujunemisel.

Lisaks seob Gant põhjaliku uurimistöö sügava armastusega vaadeldava teose vastu. Ta sukeldub arhiividesse ja raamatukogudesse, et tuua päevavalgele Messia sünniloo üksikasju, vaadates sajanditevanuseid käsikirju ja partituuride koopiaid.

Samuti võrdleb ta kaasaegsete heliloojate teoseid, et tõsta esile Handeli erakordset saavutust tema ajastu taustal. Nii pakub Gant lugejale tõlgendusi, milleni vähesed oskavad jõuda.

Tulemuseks on elav kirjeldus, mis kutsub lugejat avastama nii muusikat kui ka selle kultuurilist tausta.

Autorist

Andrew Gant on tunnustatud ja hinnatud muusik ning helilooja. Ta on ühendanud muusikukarjääri uurimistöö ja õpetamisega enam kui 20 aastat.

Tema huvi koorimuusika vastu algas, kui ta õppis Cambridge'i St John’s College’is. Hiljem täiendas ta end Royal Academy of Music’is ja Goldsmiths College’is, omandades doktorikraadi heliloomingus ja 20. sajandi muusikas.

Aastatel 2000–2013 oli ta organist, koorijuht ja helilooja Tema Majesteedi Chapel Royal’is, juhatades riiklikke tseremooniaid ning kirjutades ridamisi uusi teoseid. Muuhulgas vastutas ta muusika eest kuninglikel pulmatseremooniatel, näiteks prints Charles’i ja Camilla Parker Bowlesi laulatustel.

Ta on laulnud tenorina kutselistes ansamblites, juhatanud koore mainekates paigus nagu Westminster Abbey ja Canterbury katedraal ning loonud muusikat vaimulikest teostest kuni poplauludeni.

Kuula biograafiaid ja muud mitteilukirjandust Speechifyga

Speechify on audioraamatute teenus, millel on lai valik teoseid, sealhulgas elulood ja muu mitteilukirjandus. Platvormil on hulgaliselt professionaalselt sisse loetud raamatuid, mida saab alla laadida kvaliteetse helifailina. Nii leiad hõlpsasti oma lemmik autorid ja žanrid ning saad kuulata lugusid igal ajal, igas kohas.

Kuidas siis Speechify töötab?

Lihtsalt loo konto ja hakka raamatuid otsima. Lemmikteosed saad talletada oma isiklikus raamatukogus ja kuulata neid soovi korral uuesti.

Vali raamat ja vajuta esitusnuppu, et alustada kuulamist—pole vaja oodata ega striimida. Speechify võimaldab näiteks reguleerida esituskiirust, jätta järjehoidjaid ja kasutada unetaimerit, pakkudes tõeliselt isikupärast kuulamiskogemust.

Proovi Speechify'd! Üle 60 000 tiitli – ideaalne koht haaravate lugude nautimiseks professionaalsete loetuna.

KKK

Millise püsiva puude all Handel kannatas?

Elu lõpus sai Handel raske insuldi, mis jättis talle püsivad tervisekahjustused.

Mida ütles Beethoven Handel'i kohta?

Beethoveni kuulus lause Handel'i oratooriumi The Messiah’ esituse kohta: „Handel on läbi aegade suurim helilooja... ma võtaksin mütsi peast ja laskuksin põlvili.“