Kuidas aru saada, kas kellelgi on õpiraskused? Kas on olemas teste, mida laps saab vastuse saamiseks teha? Siit leiad kogu vajaliku info.
Mis on õpiraskus?
Õpiraskus on häire, mis segab õppimist ja igapäevaeluga toimetulekut. Need raskused võivad muuta tavapärased tegevused keeruliseks või isegi võimatuks.
Õpiraskustega inimesed peavad sageli väga pingutama, et probleeme ületada. Tihti tuleb neil õppida uusi oskusi ja neile on abiks eripedagoogiline tugi. Õpiraskused mõjutavad iga inimest pisut erinevalt.
Võib olla raskusi kõne, lugemise, arvutamise, motoorika ja muuga. Pea meeles, et on ka lapsi, kes eelistavad lugemise asemel kuulata – neid nimetatakse auditiivseteks õppijateks.
ADHD, düsleksia ja muud levinumad laste õpiraskused
Levinumad õpiraskused on düsleksia, ADHD, düskalkuulia, düsgraafia, autism, töötlushäired ja düspraaksia. Kõik need mõjutavad õppimist ja arengut. Düsleksiaga on raskusi lugemisega ning seda esineb umbes kahekümnel protsendil lastest.
ADHD ehk tähelepanuhäire segab keskendumist. Lapsel on raske rahulikult paigal püsida, impulsiivsust kontrollida ja tähelepanu hoida.
Düskalkuulia mõjutab matemaatikaoskusi, düsgraafia raskendab kirjutamist. Sageli esinevad düsgraafia ja düsleksia koos, mistõttu on keeruline nii lugeda kui ka kirjutada.
Düspraaksia raskendab liigutuste koordineerimist ja tegevuste planeerimist.
Tasuta õpiraskuste testid, mis aitavad hinnata õppimishäireid
Kui tead põhilist infot õpiraskuste kohta, tekib küsimus, kuidas kontrollida, kas lapsel on õpiraskusi. Veebis on mitmeid teste ja kursusi, mis annavad esmase ülevaate.
Need testid annavad infot ja aitavad võimalikke muresid märgata, kuid ei asenda diagnoosi. Selleks tuleb pöörduda hariduspsühholoogi poole.
Testide eesmärk on aidata hinnata, kas peaksid muretsema ja järgmisi samme astuma. Soovi korral saad nõu ja infot ka Ameerika Õpiraskuste Assotsiatsioonilt.
Isetestid ja kontrollnimekirjad
Veebist leiad palju lehti, kus on kontrollnimekirjad ja isetestid, mida sina või su laps saate täita. Need annavad üldise ülevaate ja viitavad vastuste põhjal võimalikele probleemidele.
Tihti on testid lihtsad: tuleb vastata „jah“ või „ei“, vahel kasutada hindamisskaalat 1 kuni 5. Vastused annavad aimu võimalikest muredest.
Need testid ei pruugi olla ideaalsed, kuid annavad esimesed vihjed. Oluline on, et saad teada, kas peaksid nõu pidama spetsialisti või arstiga. Tavaliselt on düsleksiat kõige lihtsam tuvastada.
Testid konkreetsetele häiretele
Kindlale õpiraskusele suunatud testid on täpsemad. Enne on vaja teada, mida soovid hinnata – düsleksiat, ADHD-d või midagi muud?
Testi tüüp sõltub sinu valikust. Üht ainukest kindlat düsleksiatesti ei ole, sest sümptomeid on palju, kuid kogenud spetsialist suudab selle siiski üsna kiiresti tuvastada.
Üldised testid ja küsimustikud
Üldtestid on sarnased kontrollnimekirjadele, kuid pead vastama küsimustele, et näha, kas näiteks matemaatikas, õigekirjas või lugemises on muresid. Need lihtsad testid annavad lisainfot.
Veebipõhine test ei asenda spetsialisti, kes suudab täpsemalt hinnata lugemisoskust ja otsustada, kas inimesel on lugemisraskus.
Kuidas õpiraskused mõjutavad õppijaid igas vanuses
Oluline on teada, et lugemisraskused ei sõltu vanusest. Düsleksiaga lapsed võivad raskusi kogeda ka täiskasvanuna, eriti kui probleem jääb toeta.
Varases lapsepõlves võivad õpiraskused tekitada suuri muresid juba algkoolis. ADHD-ga lapsel on raske tunnis kaasa tulla ning hüperaktiivsus võib tuua pahandusi.
Düsleksia ja düsgraafia muudavad õppimise keeruliseks. Kõik kirjalikud ülesanded on väga rasked ja võtavad palju aega. Need mured võivad mõjutada ka noorukeid ja täiskasvanuid.
Täiskasvanutel võivad tekkida probleemid enesehinnangu, motivatsiooni, vaimse tervise, keskendumise, käitumise ja sotsiaalse eraldumisega. Varajane sekkumine aitab olukorda leevendada, õppida uusi oskusi ja kasutada individuaalseid õppekavasid.
KKK
Kas on olemas õpiraskuste teste?
Jah. Olemas on palju erinevaid teste ja sõelumisvahendeid, mis aitavad märgata võimalikke õpiraskusi. Enamik veebiteste on pigem märguanne, et peaksid külastama spetsialisti, kes aitab olukorda hinnata ja lahendusi leida.
Milline test sobib õpiraskuse tuvastamiseks?
IQ- ehk intelligentsustestid viitavad sageli, kas lapsel võib olla õpiraskus. Seda tehakse paljudes koolides enne 1. klassi. Kasutatakse ka kognitiivsete võimete teste, lugemis- ja kirjutamisteste jm.
Mis vahe on düsleksial ja düskalkuulial?
Düsleksia on lugemishäire: inimesel on raskusi tekstiga. Düskalkuulia korral on raskused matemaatika ja numbritega. Mõlemad on õpiraskused.
