Lugemisteadus (reading) on teadusvaldkond, mis hõlmab interdistsiplinaarseid uuringuid lugemise, kirjutamise ja kõigi võimalike raskuste kohta, mis võivad tekkida lugema ja kirjutama õppimisel. Kuna valdkond on väga lai ja põhineb tuhandetel uuringutel viimase poole sajandi jooksul, nõuab selle mõistmine põhjalikku süvenemist.
Lugemisteaduse mõiste
Lugemisteadus hõlmab kõiki lugemise ja sellega seotud tegevusi: keele mõistmist, foonika õpet, foneemiteadlikkust, lugema õpetamist, sagedaste sõnade õppimist jpm.
Peamine eesmärk on anda teaduspõhiseid tõendeid ja infot selle kohta, kuidas saavutame lugemis- ja kirjutamisoskuse. Samuti uuritakse, miks mõnel inimesel on lugemisega raskusi, näiteks düsleksia korral.
Fookus lugemisraskustel tähendab efektiivsemate viiside leidmist probleemide hindamiseks ja diagnoosimiseks, mis takistavad sõnade äratundmist või kodeerimist, raskendavad lugemisjuhiste järgimist ja üldist lugemisvilumust.
Lugemisteaduse viis komponenti
Kuigi tõenduspõhine lugemisuuring on mahukas ja areneb pidevalt, saab selle jagada viieks peamiseks kategooriaks:
Foneemiteadlikkus
Keel on peamiselt suuline. Sõnad ja räägitud jupid talletuvad ebatäiuslikult paberil. Suhtlemisel kasutame aju, et ära tunda ja lahutada foneeme ehk erinevaid helisid (nt ühe heli muutmine teiseks muudab sõna tähendust). Mõnel on foneemiteadlikkusega raskusi, mis mõjutab ka kõnekeelt tervikuna. Uuringud kinnitavad: suurem foneemiteadlikkus toetab paremaid lugemistulemusi.
Foonika
Foonika seostub foneemiteadlikkusega — sõna juur phone viitab sellele. Foonikas keskendutakse õigekirjalisele kaardistamisele ehk tähtede ja helide suhtele. Tähti kokku veerides märgime helid üles ning nende äratundmine ja vastava heli leidmine on väga tähtis lugemisoskuse arendamisel.
Kõne- ja lugemisvilumus
Me ei taha lihtsalt lugeda, vaid lugeda hästi — kiiresti, loomuliku rütmi ning õigete intonatsioonidega, eriti kui valjusti loeme. Seega on vilumus oluline uurimisteema ja iga korraliku lugemisprogrammi eesmärk.
Sõnavara
Vilumus käib käsikäes sõnavaraga. Piisav sõnavara lugemisel ja kirjutamisel tagab sujuvuse — ei pea iga sõna juures peatuma või pikalt mõtlema. See kehtib nii lugedes kui ka kirjutades.
Mõistmine
Mõistmine tundub lihtne, kuid tegelikult hõlmab kõiki nimetatud kategooriaid ning ka varasemaid teadmisi. Mõistmine aitab aru saada kogu keelest — nii suulisest kui kirjalikust. Seega on mõistmine nii lugemise lõppeesmärk kui ka lugemisteaduse põhieesmärk.
Erinevus lugemise ja tekstimõistmise vahel
Mis vahe on lugemisel ja mõistmisel? Lugemine tähendab tähtede tõlkimist helideks või sisemiseks infoks. Et lugemine oleks kasulik, peab kaasas käima mõistmine. Vastasel juhul ei saa aru, mida lugesid. Seega tuleb kuuldes või lugedes tabada sõnade tähendus.
Aita õppijatel parandada lugemisoskust, kuulates veebipõhiseid tunnikavasid ja dokumente
Raskustega lugejad võivad tunda end ülekoormatuna kogu infotulvast struktureeritud lugemisprogrammis, eriti varases koolieas.
Lugemisteadus on viimastel aastakümnetel teinud suuri edusamme tänu laiale uurimistööle kõikides valdkondades, sh keeleteadus ja neuroteadus. Ka abitehnoloogia võimaldab täna toetada peaaegu kõiki lugejaid.
Siiski võivad mõned õppijad kergesti motivatsiooni kaotada ning see võib mõjutada nende arengut. Seda saab ennetada õigete juhiste ja õpetusmeetoditega, kuid õppijad võivad kasutada ka kõnetuvastus- (TTS) programme.
Speechify on TTS tööriist, mis loodud just neile, kel on düsleksia või muud lugemisraskused. Programmi looja Cliff Weitzman koges ise düsleksiat ning lõi tööriista oma kogemustele tuginedes, et ka teisi aidata.
Speechify kasutab arenenud masinõppe algoritme, tänu millele suudavad selle AI-hääled inimhääli väga täpselt jäljendada. See sobib tähestiku ja foneetika teadvustamiseks ning on abiks lugemisõppes, eriti võõrkeelte puhul.
Rakendus muudab kõik tekstid (sh prinditud tekstid, OCR-i abil) helifailiks, nii et õpilased saavad kuulata tunnikavasid, õppematerjale ning veebidokumente ilma traditsiooniliste lugemismeetoditeta.
KKK
Mis on lugemise esimene reegel?
Sageli öeldakse, et esimene reegel on hoida pilk sõnadel. See võib tunduda naljakas, aga on tõsi — keskendumine tekstile on tähtis. Kui tähelepanu hajub, kannatab arusaamine. Kui just ei kasuta audioraamatuid.
Millised on lugemise tüübid?
Lugeda saab mitmel viisil. Võid kiiresti üle vaadata (skim), otsida fakte (scan) ja süveneda tekstidesse. Tasakaalustatud lugemisoskus eeldab, et oskad teha kõike seda, nii õpetuse abil kui ka iseseisvalt.
Mis on foonika kolm komponenti?
Standardlugemises hõlmab foonika kaashäälikuid, täishäälikuid ja mitmesuguseid nende ühendusi nagu diftongid ja mustrid. See käib siiski vaid inglise keele kohta.
