Kuidas õppides rohkem meelde jätta
Pole saladus, et kordamine on õppimise alus. Aga õppimine pole ainult tuupimine või materjali kordamine. Õppimisvõtted on ajas muutunud ning teame, et ka uni, toit ja stress mõjutavad, kui hästi uue info meelde jätad.
Õppimisprotsess on igaühel veidi erinev — mõned on auditiivsed, teised visuaalsed õppijad. Ometi leidub palju nippe, mis aitavad infot paremini talletada ja edasi anda. Õigesti õppima õppimine pole vaid heade hinnete saamiseks, vaid oluline elutarkus terveks eluks.
Jagame erinevaid meeldejätmise võtteid, mida tasub proovida.
Miks me õpitut unustame?
Kui räägime info meelespidamisest, peab küsima, miks see peast kaob. Võib-olla mäletasid kunagi peast kõigi pereliikmete telefoninumbreid, nüüd aga vaevu enda oma.
Mobiiltelefonide tulekuga pole numbrite meeleshoidmine enam vajalik — seetõttu kipume need kiiresti unustama. Ilma kordamiseta ununeb info paratamatult.
Inimene suudab talletada tohutult infot, kuid ligipääsu takistavad mitmed tegurid. Mälust info kättesaadavus ja unustamine on alati teadlastele huvi pakkunud.
19. sajandil töötas Hermann Ebbinghaus välja unustamiskõvera. See näitab, et õpitu kaob, kui me seda kindlate ajavahedega ei korda. Ta leidis ka, et hajutatud kordamine aitab kõige paremini infot pikaks ajaks meelde jätta.
Parimad tehnikad mälu parandamiseks
Vahel pole eksamieelne viimase hetke tuupimine probleem, aga pikaajaliseks õppimiseks on vaja süsteemsust. Järgmiste võtete abil parandad oma õppimist märgatavalt.
Korralda oma õpikeskkond
Info talletamiseks on vaja keskendumist ja seda toetab korras õpikeskkond. Korista laud, võta materjal valmis, sea valgus paika ning tuuluta tuba enne õppimist.
Kasuta akronüüme ja meelespeasid
Meeldejätmist toetab hästi akronüümide ja meelespeade kasutamine. Näiteks võib laps tuletada nimekirja sõnad meelde esimeste tähtede järgi moodustatud lause abil. Meelespeana sobivad ka märksõnad, viisijupid või kujutluspildid.
Liigu regulaarselt
Uuringud kinnitavad, et regulaarne liikumine parandab mälu ja tugevdab ajus neuronite omavahelisi ühendusi. Parimad tulemused saab aeroobse treeningu ja jõuharjutuste koosmõjul. Isegi kerge jalutuskäik looduses toetab õppimist.
Loo mälupalee
Sageli räägitakse mõistekaardist, kuid aidata võivad ka muud visuaalsed võtted, näiteks mälupalee loomine.
Kujutle end tuttavasse kohta — lapsepõlvekodusse või klassiruumi. Pane kujutluses vajalik info kindlatesse kohtadesse, näiteks jaga toidunimekiri mööda tuba laiali. Esialgu tundub see keeruline, kuid harjutades on väga tõhus.
Harjuta aktiivset kordamist
Parim viis teadmisi kinnistada on seletada õpitut kellelegi teisele. Selgita keerulist teemat sõbrale ja küsi, kas ta sai aru. See sunnib sind infot kokku võtma ja järeldusi tegema — mis on ülioluline, et teadmine pikaks ajaks püsima jääks.
Õpi puhanuna
Aju töötleb õpitut une ajal. Materjali kiire ülevaatamine enne magamaminekut parandab hiljem sellele ligipääsu. Samas krooniline unepuudus halvendab nii keskendumis- kui ka talletamisvõimet.
Veel nippe
Siin on veel mõni nipp, mida proovida:
- Välkküsimused
- Pomodoro tehnika
- Õppimiskoha vahetamine
- Piltide ja nimede seostamine
- Ise testimine
- Metafoorid ja analoogiad
Jäta rohkem meelde Speechify abil
Õppimine on palju raskem, kui esineb keskendumis- või lugemisraskusi. Väga hästi aitab siin usaldusväärne kõnesünteesi tööriist nagu Speechify. Selle abil saad materjali paremini meelde jätta ja keskenduda, lastes digiteksti ette lugeda mõne loomuliku hääleabil.
Kõnetuvastuse tööriistad sobivad hästi düsleksiaga ja ATH-ga õppijatele, aga aitavad kõiki, kes soovivad materjali kiiremini läbi töötada. Speechifyga saad valida lugemiskiirust, muuta häältooni ja teha märkmeid, et oma mälu toetada. Proovi Speechify’d täna täiesti tasuta ja laadi äpp oma iPhone’i või Androidi seadmesse.
KKK
Kuidas 15 minutiga õpitut meelde jätta?
15 minutiga saad palju meelde jätta, kui keskkond on õige. Väldi segaajaid ja maga piisavalt. Sügavad hingetõmbed ning kiire seoste loomine aitavad infot kinnistada.
Kuidas kogu päeva jooksul õpitu meelde jätta?
Kui pead eksamiks kiiresti õppima, võib palju küll meelde jääda. Pikaajaliseks mäletamiseks pole selline tuupimine aga hea. Tõenäoliselt sa kõike ei mäleta, kuid mõnest heast nipist piisab, et eksam edukalt sooritada.
Mis teeb õppimise raskeks?
Õppimist takistavad paljud tegurid. Sageli puudub selge põhjus pingutamiseks. Samuti segavad sotsiaalmeedia, väljakujunemata õppimisharjumused, kehv materjal, väsimus, halb toit ja liigne multitegumtöö.
