Visuaalse taju ja motoorika häired võivad igapäevaelu päris palju segada, kuid neid saab leevendada. Üks parimaid võimalusi on kasutada tõhusaid ravimeetodeid ja abivahendeid.
Mis on visuaalse taju ja motoorika häired?
Visuaalse taju ja motoorika häired mõjutavad silmade liikumist (kokku- ja laialiliikumist). Kui silmad ei liigu õigesti, on raske infot vastu võtta ja seda mõista.
Halva sensoorse töötlemise tõttu on raske mõista sõnu, keskenduda tunnis ja infot meeles pidada. Probleem on eriti tugev lastel ning ilmneb tugevalt märkmete tegemisel ja tahvlilt lugemisel.
Halva taju- ja motoorse tegevuse sümptomid võivad avalduda eri vanuses, kuid muutuvad selgemaks, kui laps hakkab lugema ja kirjutama:
- Raske infot maha kirjutada
- Probleemid suurtes ruumides liikumisel (nt koolimajas)
- Silmade sügelemine või valulikkus (tihe silmade hõõrumine)
- Pea pööramine lugedes või paberit hoitakse ebatavalise nurga all
- Lugedes minnakse pidevalt reast või kohast segamini
- Ebakorrektne tähtede moodustamine, ebaühtlased vahed, loetamatu käekiri, halb paigutus
- Liiga tugev kirjutusvahendi haaramine, mis rikub käekirja
- Ühe silma kinni panemine töö või lugemise ajal
- Sümbolite ja tähtede segiajamine või pööramine (nt „d“ asemel nähakse „b“ vms)
Kui häiret ei märgata ega toetata, võib see hakata mõjutama põhilisi oskusi:
- Visuaalne eristamine (kujude, suuruste, värvide äratundmine)
- Visuaalne järjestusmälu (ridade ja seeriate meeldejätmine)
- Visuaalne figuuri-tausta taju (objektide leidmine taustalt)
- Visuaal-ruumilised oskused (ruumisuhete tajumine)
- Visuaalne lõpuleviimine (terviku tajumine osade põhjal)
- Visuaalne vormipüsivus (eseme äratundmine ka kuju või värvi muutudes)
- Visuaalne mälu (nähtu meeldejätmine)
- Töövahendid ja ravi visuaaltaju arendamiseks
Järgmiste vahendite ja tehnikatega saab igapäevaelu märgatavalt paremaks muuta.
Logopeediline teraapia
Teraapia (OT) tähendab sekkumist, hindamist ja oskuste arendamist, et toetada igapäevategevusi nii üksikisikutel kui ka gruppidel.
OT aitab piiratud nägemistöötlusega inimesi erinevate võtetega. Näiteks kasutatakse kohandatud meetodeid (eriti eel-lugemise võtteid ja skaneerimist), et parandada lugemisoskust.
Tööterapeut aitab arendada igapäevaelus vajalikke oskusi, sh töökorraldus, rahaasjade haldamine ja muud põhiülesanded. Samas tuleb õpitut järjepidevalt harjutada.
Figuuri-tausta taju harjutused
Halva figuuri-tausta tajuga lastel on raske leida infot täistuubitud tahvlitelt. Nad hajuvad kergesti, kui peavad sõnu maha kirjutama või kaarte lugema.
Hooldajad võivad selle oskuse harjutamiseks proovida järgmisi tegevusi:
- Pesu leidmine – otsi segamini pesuhulgast õige riideese (nt särk või sokid). Kui laps leiab vajaliku eseme segasest taustast, paraneb tema nägemistaju.
- Makaronide või hommikuhelveste sorteerimine – kasuta erineva kuju ja/või värviga pastat või helbeid, palu lapsel leida kindel tüüp. Tõsta ülesande raskusastet vastavalt vajadusele.
- Kaartide kokkusobitamine – sega kaardid ja palu lapsel otsida üles kindel pilt. Lisa keerukust, kui tausta veel segasemaks muudad.
Lõpuleviimise harjutused
Hea lõpuleviimise oskus aitab lastel ladusamalt lugeda ning meelde jätta sõnade ja tähtede kuju. Samuti tunnevad nad sõnu ära varasema kogemuse põhjal.
Silmaarsti või optometristi (peamise nägemishoolduse pakkuja) nõustamine on parim viis selle võime arendamiseks. Lisaks sellele võib proovida järgmist:
- Kujundite peitmine – peida kujundeid riide alla ja palu lapsel ära arvata, mis seal on. Seejärel lase tal vastavad kujundid sobitada õigetesse aukudesse.
- Prinditavad töölehed – sobivad pigem vanematele lastele. Tee ise tööleht või kasuta internetist allalaaditavaid variante. Oluline on keskenduda pildi äratundmisele, mitte joonistamisele või kirjutamisele.
Labürindid
Labürindid aitavad lapsel liigutada pliiatsit mööda etteantud radu. Keerukus sõltub vanusest, kuid eesmärk on sama – arendada planeerimisoskust ja liigutuste järjekindlust. Lisaks on see lõbus ning innustab last ülesannet lõpuni tegema.
Labürindid harjutavad silma- ja käe koostööd. Laps keskendub pildile ning leiab sõrmega sobiva tee.
Kõnetuvastuslugejad
Kõnetuvastus (TTS) lugejad sobivad hästi visuaalse taju puudulikkuse korral. Need aitavad mõista juhiseid, mis on olulised peenmotoorika arendamiseks.
Õpetajad saavad seda tehnoloogiat kasutada tunnis. Selle asemel, et lapsed loeksid õppematerjale, saab teksti TTS-lugejas muuta heliks. See parandab arusaamist ja tõstab lugemiskiirust.
See meetod värskendab õpikeskkonda. Samuti muudab matemaatikaülesanded ja muud harjutused vähem vaevarikkaks.
Proovi Speechify tasuta TTS-lugerit
Visuaaltaju ja motoorika puudulikkuse korral on saadaval mitmeid TTS-platvorme, kuid Speechify on neist parim valik.
See tarkvara sobib suurepäraselt klassi juhendamiseks. Tehisintellekti hääled loevad teksti ette ja tõstavad olulise esile, et hoida õpilased keskendunud. Kiirust saab kohandada nii, et kõik jõuaksid kaasa mõelda.
Speechify töötab kõigil peamistel süsteemidel. Proovi seda tasuta ja tutvu võimalustega.
KKK
Kuidas arendada oma visuaalse taju oskusi?
Visuaaltaju parandamiseks on palju võimalusi. Lisaks laste ravile ja nägemisteraapiale saad kasutada ka abitehnoloogiaid.
Millised on 7 visuaaltaju oskust?
Seitse visuaaltaju oskust on: nägemiseristus, järjestusmälu, figuuri-tausta taju, ruumilised oskused, lõpuleviimine, vormipüsivus ja visuaalmälu.
Mis on VMI?
Visuaal-motoorne integratsioon (VMI) sarnaneb silma-käe koostööga. See tähendab silmade ja käte ühist tööd, mis võimaldab kirjutada, joonistada või kopeerida seda, mida näed.
Mis vahe on visuaalsel tajul ja motoorsetel oskustel?
Visuaaltaju abil töötleb aju seda, mida näed. Motoorsete oskustega tegutsed aga nähtuga – töötled kujundeid, jadasid ja ruumilisi objekte kognitiivselt ning nägemise abil.
